AVALIK VASTUS AULIKULE REIN EINASTOLE *
Sa palusid minult lühiülevaadet Toompea Haridusseminari saamisloost ja tegevusest oma raamatusse pealkirjaga “Nähtust ja tehtust”. Soovisid veel minu arvamust, mis seda aadressita, eelarveta ja aruandluseta seminari juba tosin aastat koos ja käigus on hoidnud. Allpool püüangi Su soovi mälu ja märkmete järgi täita.
Seminari saamisloost mäletab Toivo Roosimaa, et 1995. aasta detsembris kohtas ta Toompeal tolleaegset Riigikogu saadikut Ülo Vooglaidu. Prof. Roosimaa oli sel ajal nii Teenistujate ametiliitude organisatsiooni TALO kui selle ühe osapoole UNIVERSITASe esimees. Nad olid rääkinud omavahel haridusprobleemide sasipuntrast, mispeale Ü. Vooglaid oli teinud ettepaneku kokku kutsuda asjast huvitatud isikud ja käivitada regulaarselt kooskäiv seminar. Minu mäletamise järgi on seda vormi Ü. Vooglaid pakkunud komplitseeritud probleemide lahtiharutamiseks juba aastakümneid. Seminar kui koolitusasutus ja õppevorm on muidugi väga vanad, ent mul on alust arvata, et Ü. Vooglaid sai oma käsitluse juhendajalt, tänaselt akadeemik Vladimir Jadov'ilt kuuekümnendatel aastatel. Tema omakorda tõi selle kaasa Oxfordist viiekümnendatel.
Järgmise aasta algul kohtusid T. Roosimaa ja Ü. Vooglaid taas. Kavandati loodava seminari võimalikku teemaderingi:
– kõrgharidusega inimeste võimekus peale ülikooli juhtida ettevõtet või organisatsiooni;
– haridusökonoomika;
– milline peaks haridussüsteem olema tulevikus;
– millest sõltub haritud inimese saatus muutuvas ühiskonnas.
Haridusseminari esimesene töökoosolek toimus Rahvusvahelisel Maapäeval 23. aprillil 1996 Toompea lossis, selles osalesid Ülo Vooglaid, Toomas Rang, Jaak Uibu ja Toivo Roosimaa. Päevakorras olid seminari eesmärgid, toimimine, väljundid, osavõtjate ring ja tegevuse rahastamine (oli niisugune illusioon algul, et suudame leida meie tegevust tunnustava fondi). Sel ajal me nimetasime oma seminari haridusseminariks, kunagi hiljem täiendasime seda koosolekute toimumispaiga – Toompea – lisamisega. Ma ei leia piisavalt jõudu enda osa mahasalgamiseks – Toompea kasutamine nimes sündis minu ettepanekul. Hiljem oleme küll Toompea mäelt oma koosolekutega alla tulnud, kuid nimi on jäänud endiseks.
Haridusseminari 21. oktoobril 2009 Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias toimunud koosolekul otsustati lugedaseminari asutamise kuupäevaks 23. aprill 1996, varasemad kohtumised loeti seminari asutamise eellooks. Traditsiooniliselt ka seda otsust ei protokollitud, aga eks alati on inimesed, nagu Sinagi Rein, kes teevad omale märkmeid. Ja seepärast saan kinnitada, et Sina liitusid meie seminariga juba teisel töökoosolekul 7. mail 1996. Aga seda mäletan ilma abimärkmeteta, et just Sina kutsusid meie hulka Maris Lendi, kes on tänini kaunistanud meie kooslust. Vähemalt aastast 1997 on meie hulgas koolimees Kalju Luts, kogu maailma läbi käinud ja igas asjas teadmamees Arvo-Eerik Naelapea ja Rootsi akadeemiliste liitude ühenduse SACO esimees Kristjan Vaigur. Algusaastatel tulid meie hulka majandusprofessor Vladimir Koslov, mitmekülgsete teadmistega Ants Tõnstein,paljunäinud lehemees Tõnis Tõnisson ja tänaseks juba manalasse läinud asendamatu generalist Eenok Kornel. Viimastel aastatel meiega liitunutest ma siinkohal ei peatuks. Eks igal osavõtjal ole olnud oma sõnum ja roll. Sina,Rein, oled olnud alati hinge ja südamega asja juures, Sul jagub kuraasi ja pealehakkamist teistelegi. Sind pole vaja motiveerida, Sa motiveerid teisi. Nende inimeste arv, kes on aastail regulaarselt osalenud seminari töös ja keda võiks tinglikult lugeda seminari liikmeks, küündib 30–40 inimeseni. Liikmesuse mõiste on meil küll defineerimata ja see pole olnudki arutelu teemaks.
Seminari eesmärgid on kokkuvõtlikult sõnastatud meie avalikus pöördumises Tartu Ülikooli rektori poole aastast 2000, milles taotlesime Academia Gustaviana-aegse eetikaprofessuuri taastamist. Tuletan Sulle meelde mõned fraasid pöördumisest, mille all oli ka Sinu allkiri:
“Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO esimehe T. Roosimaa ja Riigikogu liikme Ü. Vooglaiu algatusena loodi 1996. a algul Toompea Haridusseminar, mille ülesandeks seati TALO ametiühingulises tegevuses vajalike haridusala põhimõistete ja põhieesmärkide määratlemine. Seminar on töötanud Eesti Teaduste Akadeemia hoones regulaarselt tänini.
Eestluse elujõu kongressi Uue aastatuhande väljakutse teemakonverentsil Haridus elujõu komponendina 1. juulil 1999 Eesti Teaduste Akadeemias peeti otstarbekaks, et:
– Toompea Haridusseminar loeb oma missiooniks Eesti arengueelduste tugevdamist, eeskätt arengueelduste teoreetilist, metodoloogilist ja metoodilist läbitöötamist;
– Toompea Haridusseminar töötab välja ja avalikustab oma seisukohti Eesti elu sõlmküsimustes.”
Paraku jäi eetikaprofessuur loomata. J. Aaviksoo vastas meile sõna-sõnalt, et eetikud ei saa õpetada ühiskonda eetiliseks, kui ei toimu tõsist põhimõttelist muutust hoiakutes ja väärtustes (Sirp, 26. mai 2000). Nüüd ootamegi juba kümnendat aastat seda põhimõttelist muutust.
Paraku on ka seminaride temaatika ja väljundid senini kokku võtmata. Selge on, et Toompea Haridusseminari kui elukestva õppe ühe vormi rakendumisel on selles osalenud isikud saanud vajalikku teavet ja kujundanud oma ühiskonnakäsitlust igapäevatöö tarvis. Küllap on see eriti oluline olnud TALO ja UNIVERSITASe juhtimistöös, millestT. Roosimaa võiks palju kirjutada (usume, et ka kirjutab!). Eestile eksistentsiaalse tähtsusega probleeme teadvustati 1999. a toimunud Eestluse elujõu kongressil, mida algatas meie Toompea Haridusseminar. Omalt poolt kinnitan, et koostades ülevaateid rahvastikust ja rahva tervisest, otsin haridusseminari koosolekutel alati kinnitust oma arusaamadele.
Aastal 2002 saatsime kirja Eesti riigijuhtidele vajadusest TTÜ Virumaa Kolledži säilitamise ja laiendamise kohta (Õpetajate Leht, 15.02.2002). Selles juhtisime tähelepanu, et riiklike otsuste vastuvõtmisel tuleks igati vastu seista üksikute kontsentreeritud ja kõrgema elukvaliteediga paikkondade loomisele Eestis, jättes ümberringi tühermaa. Virumaa regionaalpoliitika ei ole mõeldav ilma TTÜ Virumaa Kolledži nende erialadeta, mis on otseselt seotud piirkonna tööstusspetsiifikaga. Aastal 2009 on Virumaa Kolledž täies elujõus ja eks meilgi ole selles oma väike osa.
Aastal 2005 jõulukuu koosolekul otsustasime hakata taotlema 1937. aasta Ülikooliseaduse § 2 fraasi “Ülikoolide ülesandeks on: ...edendada üldist ja eriti Eesti maad ja rahvast käsitlevat teadust” ennistamist tänases Ülikooliseaduses. Meenutan, et koosolekul osalesid peale meie kahe veel Eenok Kornel, Toivo Roosimaa, Vladimir Koslov, Toomas Rang ja Mati Hint. Kirjavahetust on palju olnud, aga oma maa ja rahva probleemide teadusliku uurimise tähtsustamist globaliseeruvas maailmas ja globaliseeruvas teaduses pole õnnestunud teostada. Tänase ülikooliseaduse alusel osutavad ülikoolid teenuseid – nad on oma riigiga ostu-müügi suhetes. Meie nägemuses peaksid avalik-õiguslikud ülikoolid i s e pakkuma valitsusasutustele strateegilisi algatusi/probleemilahendusi oma kompetentsialadel, aga eeskätt rahva ja riigi kestmise sõlmküsimustes. Hiljuti rahvusülikoolile esitatud päring selle-kohasest kogemusest jäi hoopis vastuseta.
Viimased aastad töötame ühenduse UNIVERSITAS egiidi all. Meie koosolekute temaatikast annab põgusa ülevaate 2008/2009 õppeaasta tegevuse kokkuvõte:
21.08.2008 Suveseminar Ülo Vooglaiu koolitustalus Kohilas. Kodanikeühiskonna kujunemise eeldustest
(ettekandja Ülo Vooglaid).
15.10.2008 Maarahva tervis (ettekandja Jaak Uibu).
19.11.2008 Haridus maal : et olla peremees (ettekandja Arvo Sirendi).
17.12.2008 Luule, haridus ja haritus (ettekandja Doris Kareva).
21.01.2009 Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm ERARE – pro et contra (ettekandja Tõnis Blank).
Selgituseks: ERARE sisuks on riigi ja omavalitsuste abipakett noore pere maale elamaasumiseks või
sinna jäämiseks. ERARE ühendab Eesti traditsioonilist elulaadi tänapäeva infoühiskonna hüvedega.
27.01.2009 ERARE seminar Riigikogu konverentsikeskuses (Riigikogu maaelukomisjoni ja UNIVERSITASe
Toompea Haridussseminari ühisistung Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi käivitamisest,
RK maaelukomisjoni istungi protokoll nr 101).
18.02.2009 Akadeemilisest kultuurist (ettekandja Toivo Roosimaa).
18.03.2009 Majandusest üldiselt, läänemeelselt (ettekandja Arvo-Eerik Naelapea 24.03.2009. ERARE seminar
Riigikogu konverentsikeskuses (Riigikogu maaelukomisjoni ja UNIVERSITASe Toompea Haridus-
seminari istung Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi käivitamisest, RK maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 111).
15.04.2009 Innovatiivsusest ülikoolis ja ühiskonnas (ettekandja Ülo Kaevats).
Lisan sellele kokkuvõttele, et seitsmel juhul kümnest on koosoleku materjalid ühes või teises väljaandes ka avaldatud. Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi ERARE materjalidest korraldasime koos Riigikogu maaelukomisjoniga näituse 2009. aasta kevadel Riigikogu lugemissaalis.
Ei ole põhjust maha vaikida meie pooleliolevaid töid.
ESIMENE NÄIDE: kui 15. oktoobril 2008 seminaril arutati ülevaadet maarahva tervisest viimase saja aasta jooksul, siis otsustati pöörduda valitsusasutuste, kõrgkoolide ja teadusasutuste poole ülevaatest johtuva kuue küsimusega
1. Millised on Eesti rahvastiku tervisega seotud tähtsamad, olulisemad probleemid?
2. Millised olid (on) Teie kujutluses kõnealuste probleemide tõenäolised põhjused ja millised võiksid olla nende põhjuste vähendamise võimalikud teed (uued ja vanad sihid, eesmärgid, vahendid, institutsioonid, ühiskonna eri sektorite rollid, sihtrühmad jne)?
3. Milliseid järeldusi teeksite Teie lisaks nendele, mida on teinud ülevaate autor?
4. Neljas küsimus on sõnastatud nii nagu president Lennart Meri küsis oma Akadeemilise Nõukogu liikmetelt 04. oktoobril 1995. a: „ Nimetage viis ... Ei, nimetage kümme ettepanekut, mis annaks teha kohe ja väikeste kuludega rahva tervise heaks“.
5. Kas ülevaatest ajendatult on Teil oma tegevuses ja vastutusalas kavas midagi algatada või muuta?
6. Kas toetate UNIVERSITASe juhatuse taotlust taastada tänases Ülikooliseaduses 1937. a Ülikoolide seaduse § 2 fraas Eesti teadusprioriteetidest: Ülikoolide ülesandeks on: ...edendada üldist ja eriti Eesti maad ja rahvast käsitlevat teadust?
Küsimustikud saadeti peaaegu kolmekümnel aadressil, asutustest pooled vastasid, paljud ei reageerinud ka mitmekordsele järelepärimisele (näiteks, Tervise Arengu Instituut, Kaitseministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Tartu Linnavolikogu), saime kiita tehtud töö eest (Teadus- ja Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium), arutati nii ja naa, kuid ükski autoriteetsetest asutustest ei vastanud kuuele küsimusele eraldi ja sisuliselt. Niisiis pole võimalik vastustest koostada lubatud aruannet, aga saadud kogemus sunnib sõnastama haridusseminari missiooni: aidata valitsusasutusi ja kõrgkoole nende vastutusalas olevate Eesti jaoks eksistentsiaalse tähtsusega probleemide lahendamisel. Kõlab pretensioonikalt, aga kui kogemus on kord selline: ise küsid – ise ka vasta.
TEINE NÄIDE pooleliolevast tööst. Ülalpool juba kirjutasin meie ühistest koosolekutest Riigikogu maaelukomisjonigaERARE-programmi käivitamiseks. Paraku ei liigu asjad edasi ilma täitevvõimu rakendamiseta. Selleks me juba mõnda aega inspireerime Põllumajandusministeeriumi moodustama ERARE ja maaelu valitsuskomisjoni, teisisõnu kodanikualgatuse korras taotleme valitsusasutust tegelema sellega, mis on tema põhimääruslik võimalus ja kohustus, seda eriti kriitilises olukorras.
KOLMAS NÄIDE – kavatsused koolimehe ja kasvatustegelase Jakob Westholmi aegumatute aadete ja järgimist väärivate tegude tähistamiseks tema 75. surma-aastapäeva eel.
Sa küsisid, mis meid koos hoiab. Olen ka ise endalt seda pärinud ja leidnud mitmeid seletusi. Esitan nendest pool tosinat juhuslikus järjestuses. Saad ise neid ümber tõsta, maha kriipsutada või täiendada:
– Erinevate eluvaldkondade ja erialade esindatus, osavõtjate teadmised ja teotahtelisus. Seminari iga liige valdab teavet ja oskusi, mida ülejäänud respekteerivad. Seda võiks kokku võtta Ain Kaalepi sõnul: “Haridus ei ole mingi haridus, kui selle suureks ideaaliks ei ole universaalsus”.
– Orienteerumine ühiskonna hüvangule, omakasu piirdub võimalusega viibida heas loomingulises keskkonnas.
– Seminar toidab nii mõistust kui südant.
– Koos probleemiga pakutakse lahendusi, kriitika üksinda on madalalt koteeritud.
– Suund probleemi sõnastamiselt selle põhjuste kindlakstegemisele.
– Optimeeritud osavõtjate arv – sisuline arutelu on tulemusrikas 5–10 osavõtja puhul.
– Kahekordne ja ammendav teavitamine järgmisest koosolekust – kolm nädalat enne ja kolm päeva enne kohtumist, saavutatakse 50% kohaletulek.
Ja sellega ma ka lõpetan. Kohtumiseni järgmise kuu kolmanda kolmapäeva hommikul kell üheksa! Ilma Sinuta jääb meil midagi olulist puudu! Ja valmistu oma etteasteks. Siis saame teada, mida Sa oled tosina aastaga omandanud nestor Ülo Vooglaiu metodoloogiaõpetusest!
Kivi-Vigala, Veski talu, november-detsember 2009
Jaak Uibu
Vigala valla aukodanik
Toompea Haridusseminari asutajaliige
Ignatsi Jaagu medali laureaat (B. G. Forseliuse Selts, 2008)
* Artikli versioon koos illustratsioonidega (!) ilmus Raplamaa ajalehes "Nädaline", 17.12.2009
Seltsi juhatuselt:
Soovitame oma piirkonnas, vallas, linnas samuti kokku tulla ja asju arutada. CIVITAS = kodanikuühiskond toimib, kui kodanik ise on aktiivne.