1. B. G. Forseliuse Seltsi loomise ajendiks oli kooliajalugu (>Ajaloost), sest iseseisvuse taastamise perioodil, 20 aastat tagasi, oli ajalugu meie relvaks, 10 aastat tagasi kultuurilise identiteedi tugevamise-taastamise vahendiks.
Neil eesmärkidel olid ka seltsi algatatud mitmed suurüritused suunatud laiadele hulkadele.
Praegu on seltsi tegevus hariduse ja kodanikuühiskonna keskne, sest:
Eesti ühiskond on küpsem ja ta erineb oluliselt 20 ja 10 aasta tagusest ühiskonnast – toimib Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooon (EKAK, 12.12.2002). Ka Vabariigi Valitsus võttis kooskõlas Euroopa Komisjoni Valges Raamatus "European Governance COM (2001) 428" toodud hea valitsemise põhimõtete ning ettepanekutega vastu Kodanikualgatuse toetamise arengukava (KATA).
Selts osaleb kaasaja haridusküsimuste käsitlemisel ja tuleviku kooli kujundamisel koostöös Eesti ja Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanikuühendustega (Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum, European Network of Education Councils, Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi teadus- ja arendusprojekt POLLEN).
Vajalik on paradigmaatiline muutus haridussüsteemis – üleminek didaktiliselt õpetamiselt heuristilisele e avastuslikule õppimisele (prof Toomas Tenno), sest:
– tänapäeva koolimudel (õppeained, tunniplaan, õpetajakoolitus, ...) kujunes industriaalajastul,
– infoajastul toimub uue teadmuse plahvatuslik levik,
– töö iseloom on oluliselt muutunud,
– määravaks on saanud ülekantavad oskused ja nendel põhinev inimese kohanemisvõime.
Vt tuleviku kooli ja avastusõppe kohta menüüs Väljaanded, artiklid>Artikleid: Olav Aarna, Toomas Tenno.
2. Seltsi olulisemad tegevusvaldkonnad ja -suunad tasakaalustatud hariduselu edendamisel:
– iga-aastased hariduspäevad: konverents/täiendõppeseminar aktuaalsel teemal, liikmete üldkogu, tutvumine võõrustaja-kooli ja tegevusega, kultuuriprogramm, omavalitsuse vastuvõtt (> HARIDUSPÄEVD);
– teadushariduse edendamine: avastusõpe, õuesõpe, individuaale uuriv õppetöö gümnaasiumides ja põhikoolides (>Teadusharidus ...);
– teaduslik tegevus: haridusteemad,haridus- ja kultuurilugu;
– noorsootöö, sh iga-aastased suvelaagrid (suvekoolid, metsakoolid) õpilastele ja juhendajatele, vt Eesti Noorsoo Instituut, 2005. Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide ja noorteorganisatsioonide katusorganisatsioonide uuring. – http://www.eni.ee/sisu/v/noorteorg_uuring_171005_toimetatud.doc; (osa) Forseliuse Sõnumid, 13, 2006, lk 73–83;
– koostööprojektid partneritega Eestis ja välismaal;
– õpiturism Eestis ja välismaal (Forseliuse Seltsi Reisid);
– konsultatsioonid: haridusteemad, kultuuri- ja hariduslugu, noorsootöö;
– omatrükiste kirjastamine (>Väljaanded);
– haridus- ja kultuuritegelaste, õpetajate ja õpilaste tegevuse tunnustamine teenetemärkide, auhindade, aunimetuste ja tunnustuskirjadega.
3. Tähtsamad üritused, ettevõtmised
3.1. Projektid:
– Arenduskeskus "Comenius-Forselius" – pilootinstitutsioon tuleviku kooli edendamiseks koos ekspositsioonidega haridus- ja kultuuriloo kohta, vt visioon ja arengud>Arenduskeskus Comenius-Forselius);
– Forum Forselius >Ajaloost/Forum Forselius;
– vahetusprojekt FORS Euroopa Liidu Leonardo da Vinci programmi raames koostöös Saksamaa LV ühinguga VITALIS.
3.2. Suurüritused (algatus ja koostöö):
– Eestikeelse kooli 300. aastapäev (1986–1987, konverents, Eesti Rahvakooli Memoriaali püstitamine Kambjasse 14.06.1987, mälestusmedal ja teenetemedalid);
– Eesti kool 310 (1998, konverentsid, ettekannete kogumik);
– "Wastne Testament 1686" kui eesti kirjakeele normeerija (1996, ürituste sari, konverents, ettekannete kogumik, mälestusmedal);
– Eesti koorilaulukultuuri 200. aastapäev (1994, ürituste sari, mälestusmedal).
3.3. Konverentsid (koostööna):
– Eesti kooliajaloo V konverents "Kooliraamatu arengust Eestis", 12.–14.03.1992, Tartu;
– Wastne Testament 1686, 26.–27.04.1996, Tartu, Kambja;
– VI konverents "Eesti kool – juured ja tänapäev", 28.–29.08.1998, Tartu, Põltsamaa, Kambja;
– Arenduskeskuse (teemapargi) "Comenius-Forselius" arendamine, Kambja, 22.–23.04.2005;
– Eestikeelne keskharidus maal – juured ja tulevik, Otepää, 29.08.2007;
– Uuendatud haridus, 25.09.2009, Tartu Ülikool, koostöös Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi teadus- ja arendusprojekti POLLEN koordinaatoriga Eestis.
3.4. Täiendõppeseminarid (aastas 1–2, loetelu viimastest):
Ühtlusgümnaasium maal, 2008
Põhikooli- ja eelkutseõpe koolikohustusliku ea ületanud noortele, 2007
Muukeelne laps. Laps Eesti koolis
Probleemne laps
Probleemse lapse vanemad
Omavalitsuse hariduskava
4. Tunnustamine:
Selts kasutab Eesti hariduselu ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel silma paistnud isikute, ühenduste, institutsioonide töö tunnustamiseks mitmesuguseid tunnustusvahendeid ja nimetusi (vt lähemalt menüüs Statuudid ja laureaadid):
– B. G. Forseliuse medal,
– Ignatsi Jaagu medal,
– Suur Ignatsi Jaagu medal,
– Suur Kuldtukat, 1. ja 2. klass,
– auhind Academicus Ariste,
– Wastne Testament 1686 (eesti keele ja kirjanduse edendajatele),
– aukiri,
– tänukiri,
– suvekooli tunniskiri,
– auliige, auesimees.
Tähtpäevamedalid (väljaandmine lõpetatud):
– Eesti rahvakool 300,
– Eesti koorilaul 200.