Teadusharidus, avastusõpe

TEADUSHARIDUS,  UURIV ÕPPETÖÖ, AKTIIVÕPE

     B. G. Forseliuse Selts järgib hariduselu kaasajastamise põhimõtteid, et tuleviku kool saaks uuenduslik, lapsesõbralik ja loov. Laps hakkab sünnist alates maailma avastama, homo sapiens´i püha kohus on kasvatada oma järglastest mõtlevaid, iseseisva juurdlemis- ja analüüsivõimega inimesi.

Selts soovitab ja edendab asutamisest alates teadusharidust, mis laiemas kontekstis on lapse/õpilase SUUNATUD UURIMUSLIK ÕPETAMINE, lasteaiast alates. Vanemates kooliastmetes võib rakendada ka ainealast uurimimist ehk uurivat õppetööd individuaalselt või rühmana kõikides ainetes (füüsikast muusikani).

Viimastel aastatel toetavad seda tegevust Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendid (allpool), kõrgkoolide, koolide ja seltsi juhendid. Need on reeglid, mis võimaldavad koolidel edukalt rakendada individuaalset uurivat õppetööd, viia kooli või välisjuhendaja toel õpilane uurimise, leidmise ja järeldamise juurde.

 

12.06.2007. a lisandus oluline dokument, äratamaks noorte huvi loodusteaduste ja reaalainete vastu: Prantsuse ekspeaministri, Europarlamendi liikme Michel Rocard'i juhitud teadushariduse komisjoni aruanne "Science education now: a renewed pedagogy for the future of Europ" (andmed ESTERis,http://ec.europa.eu/research/science-society/document_library/pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf). Eesti keeles: "Kaasaegne teadusharidus : uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku heaks", vt käesoleva veebi rubriik KONVERENTS> EurKom raport.

Lähiajaloos oli ebameeldiv tõdeda, et haridusosakondade inspektorid ei huvitunud ega esitanud kunagi küsimusi uuriva õppetöö korraldamise kohta (sest ametnik jumaldab vormi, mitte sisu). Meeldiv aga on lugeda Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu ümarlaudade kokkuvõttest arvamust, et „õppekavas peab olema määratletud kohustusliku praktilise töö maht kõigis õppeainetes". Kosutav on lugeda ka külalisõpilaste võrdlusmuljeid meie ja teiste riikide koolisüsteemi kohta (Postimees, 22.04.06).

Selts on suutnud avaldada vaid ühe õpilasuurimuste kogumiku Studia Forseliana. Aga me oleme tunnustanud kümneid noori uurijaid spetsiaalse tunnustusvahendiga - medaliga Suur Kuldtukat (vt Statuudid ja laureaadid), mis on asutatud 1988. aastal kahe andeka õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri ajaloolise Stockholmi-visiidi (1686) ainetel.

Parimaid analüüsivõimega noorte kasvatajaid: Järva-Jaani Gümnaasium, Otepää Gümnaasium, Parksepa Keskkool, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Suure-Jaani Gümnaasium, Tartu Descartes'i Gümnaasium, Tõstamaa Keskkool, Vastseliina Gümnaasium, Türi Gümnaasium, Viljandi Maagümnaasium, Võru Kesklinna Gümnaasium ... , ...

*   *   *

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisel alates 2011/12. õppeaastast on gümnaasiumis kohiustuslik tegelda uuriva õppetööga. Kuid laps hakkab juba sünnist alates maailma avastama.

Miks Eesti kool valab endiselt lastele lasteaias ja põhikoolis tarkusi lehtriga pähe? Miks ei toimu suunatud uurivat õppetööd, seaduspärasuste loomulikku avastamist uurimise, juurdlemise ja analüüsi kaudu? Nõnda tehakse juba Rootsi, Prantsusmaa ja Soome koolides.

 

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord

Haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2008. a määrus nr 70. Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 29 lõike 2 alusel. www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13084754: HTM, RTL, 17.12.2008, 98, 1384 (joust. 20.12.08):

§ 25. Koolieksami sooritamine praktilise tööna või ainealase uurimusena

(1) Ühe koolieksami võib koolieksami sooritaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena.

(2) Avaldus eksami sooritamiseks praktilise tööna või ainealase uurimusena tuleb esitada kooli direktorile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks. Loa eksami sooritamiseks praktilise tööna või ainealase uurimusena annab kooli direktor, arvestades aineõpetaja soovitusi.

(3) Koolieksami sooritaja abistamiseks praktilise töö tegemisel või ainealase uurimuse kirjutamisel määratakse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt kooli. Ettepaneku juhendaja valikuks võib teha koolieksami sooritaja või aineõpetaja.

(4) Praktiline töö peab kajastama koolieksami sooritaja oskusi kavandada ja teostada töö, töö kaitsmisel on nõutud kirjalik teoreetiline osa koos töö protsessi kokkuvõttega. Ainealane uurimus peab kajastama koolieksami sooritaja oskust iseseisvalt mõtelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid, ainealane uurimus peab sisaldama õpilase oma seisukohti.

(5) Praktiline töö peab vastama juhendaja poolt tööle esitatud nõuetele. Ainealane uurimus peab olema korrektselt vormistatud ning vastama žanri nõuetele.

(6) Praktilisele tööle või ainealasele uurimus hinnangu andmiseks määrab vastava õppeaine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt kooli.

(7) Nõuded praktilise töö esitamiseks retsensentidele ja hindamiseks koolieksamikomisjonile kehtestab koolieksamikomisjon arvestades praktilise töö spetsiifikat.

(8) Ainealane uurimus esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist.

(9) Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni koolieksami sooritajale ja koolieksamikomisjonile. Õpilase juhendaja esitab töö kohta oma kirjaliku arvamuse koolieksamikomisjonile.

(10) Praktilist tööd või ainealast uurimust kaitstakse koolieksamikomisjoni ees.

(11) Praktilise töö või ainealase uurimuse hinnet arvestatakse koolieksamihindena.

(12) Õpilasel on õigus oma otsust enne jooksva õppeaasta 1. märtsi muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam.

Varasemad HTMi dokumendid samal teemal:

a) määrus nr 41, 19.10.2005, jõust. 04.11.2005, RTL 2005, 107, 1647; § 22. Koolieksami sooritamine ainealase uurimusena.

b) määrus nr 39, 13.12.2000, RTL 2000, 130, 2103; Avaldasime § 21 "Koolieksami sooritamine ainealase uurimusena" väljavõttena: Forseliuse Sõnumid, 8, 2001; B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised nr 4 : Studia Forseliana I, 2002)

Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

Haridus- ja teadusministri 16.11.2006. a määrus nr 41; RTL, 28.11.2006, 83, 1518:

§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

Varasem: HTMi määrus nr 24, 10.08.2005, jõust. 01.09.2005, RTL, 18.08.2005, 90, 1337

Veel vanema dokumendi „Õpilaste hindamise kord" (määrus nr 33, 20.09.2000, RTL 2000, 102, 1601) väljavõtted avaldasime: Forseliuse Sõnumid, 8, 2001; B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised nr 4 : Studia Forseliana I, 2002)