RAHVAKOOLIDE AJALOOST (English below)
Kiri algab kirikust,
rahvas algab raamatust ...
Hando Runnel
17. sajandil kuulus Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. Rahvapärimustes tuntakse seda "vana hea Rootsi ajana". Rootsi kuningavõim vabastas eesti talurahva esimest korda pärisorjusest ja teostas edumeelset hariduspoliitikat. 1632. a. avati Tartu ülikooli eelkäija Academia Gustaviana, milles võisid õppida kõikide seisuste esindajad. Kuid murrangulise tähtsusega oli rahvakoolide võrgu rajamine valgustuspedagoogilistest ideedest, eriti Jan Amos Komenský (Comenius, 1592–1670) õpetusest juhindunud haritlaste ja vaimulike nõudmisel ja aktiivsel kaastegevusel.
Maarahva lugema õpetamist nõudis luteri kirik, et talupojad piibli iseseisva lugemise teel jõuaksid kristliku eetika mõistmise ja järgimiseni. Jõuti õigele otsusele: rahva lugema õpetamine õnnestub kõige paremini oskajate inimeste abiga. Nende väljaõpetamist alustati 1684. a Tartu lähedal Papimõisas (hilisema nimega Piiskopimõis, nüüd Forseliuse park Tähe tänaval) ja jätkati Tartus. Õppeasutuse hingeks sai Wittenbergi ülikooli kasvandik, Harju-Madiselt pärit Bengt Gottfried Forselius (1660–1688), kelle tegevust peetakse erakordseks. Ta viis ellu kutseliste koolmeistrite koolituse mõtte, mida ei olnud varem tehtud Rootsis ega kusagil mujal Euroopas. Ühe aasta jooksul õpetas ta koolmeistrikandidaadid lugema ja proovis nende pedagoogivõimeid. Teisel aastal jätkas ta sobivate noormeestega õppetööd ja kutseoskuse harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Lugema õpetamise põhjapanevaks meetodiks senise veerimise asemel sai häälikumeetod. B. G. Forselius koostas uue aabitsa, milles rakendas uuendatud kirjaviisi. Seminaris sai hariduse umbes 160 poissi, kellest üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). 1688. a oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Kuigi kooliajalugu tunneb koolitamist 12.–13. sajandist alates, tuleb eesti rahvakooli algusaastaks lugeda 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.
Seminari rajamisel ja rahvahariduse juurutamisel paistsid silma Liivimaa kindralsuper-intendent Johann Fischer, pastorid Chilian Rauschert, Reiner Broocman ja Gabriel Herlinus. Koolide rajamist toetasid kindralkuberner Jacob Johan Hastfer, Eestimaa piiskop Johann Heinrich Gerth, Andreas ja Adrian Verginius jpt. Riigilt toetuse saamiseks käis B. G. Forselius mitmel korral Stockholmis. 1686. a. võttis ta oma edusammude kinnituseks kaasa Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri (Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki autasuks ühe kuldtukati. See inspireeris Herbert Salu kirjutama Lundis teose "Õnneraha. Romaan Rootsi ajast" (ilmus Torontos 1953. a).
Endla Tuutma. Bengt Gottfried Forselius koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmi reidil, 1995. Õlimaal, 100 x 135 cm. Deponeeritud Kambja Ignatsi Jaagu Koolis
Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688.
19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng ...
300-aastaste koolide liikumine
Venekesksel Nõukogude ajal oli Rootsi aeg tabuteema, seepärast ei tulnud 1986/87. õppeaastal kõne allagi rahvakooli 300. aastapäeva üldriiklik tähistamine. 1686. a ja varem alustanud koolid tähistasid üksipäini oma juubeleid. Kambja kooli eestvõttel tulid 09. aprillil 1987. a kokku üksteist 1686. aastal alustanud kooli ja Padise kool Harju-Madiselt, B. G. Forseliuse ja Pakri Hansu Jüri kodukihelkonnast. Ühiselt otsustati ilma valitsuskomisjonita – vastupidi tol ajal valitsenud tavale – aastapäeva tähistada. Keelatud ja lubatud ajaloo piiril tegutsedes ilmutasid nende koolide esindajad suurt ühtekuuluvustunnet, julgust ja otsusekindlust. Nad tõdesid hariduse jõu suurust ja oma koolide tähtsust ajaloos ja nimetasid ennast “12 Kooli Klubiks”. See ühendus kiitis heaks Kambja kooli ettepanekud eesti rahvahariduse ajaloo põlistamiseks. Tuntuima eesti soost koolmeistri Ignatsi Jaagu kodukohta Kavandusse pandi mälestuskivi (tekst: prof Sulev Vahtre). Kambja kiriku kõrval avati 14. juunil 1987 Eesti Rahvakooli Memoriaal, kiriku aeda pandi kultuuriloolised kalmukivid B. G. Forseliusele, Ignatsi Jaagule, Andreas Verginiusele ja Albrecht Sutorile. Asutati Eesti rahvakooli 300. aastapäeva mälestusmedal, Ignatsi Jaagu medalid, medal Suur Kuldtukat jpm. 23. juunil 1996. a panime kalmukivi ka Adrian Verginiusele, kes koos oma isa Andreas Verginiusega oli üks Wastse Testamendi (ilmus 1686. a) tõlkimise ja väljaandmise peategelasi.
Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks
B. G. Forseliuse Seltsi,
mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine. Süvendame koolide ühtekuuluvustunnet auväärse ajaloo ja ühistegevuse kaudu ja kasvatame austust õpetajakutse vastu. Igal aastal toimuvad hariduspäevad (koos konverentside ja täiendõppeseminaridega), suvekoolid ...
Oleme algatanud ja kaaskorraldanud suurüritusi nagu eesti koorilaulukultuuri 200. aastapäev (1994) ja esimese läbinisti eestikeelse teose, Wastse Testamendi 310. aastapäev (1996), rahvakooli 310. aastapäeva ürituste sari ja konverents "Eesti kool – juured ja tänapäev" (1998). Otepää Gümnaasiumis toimus 29.08.2007 konverents"Eestikeelne keskharidus maal – juured ja tulevik" seoses gümnaasiumi 100. aastapäevaga. Ürituste raames pühendati tähelepanu ka eesti rahvakooli 320. aastapäevale.
Kavatseme korraldada Rootsi-aja (1561–1721) koolide kokkutulekuid ka Läti, Rootsi ja Soome koolide osalusel.
Teadusharidus
Euroopa Komisjoni ekspertgrupp esitas aruande Science education now: a renewed pedagogy for the future of Europe (Kaasaegne teadusharidus: uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku heaks). Report to European Commission of the High Level Group on Science Education, 12.06.2007. - http://ec.europa.eu/research /science-society/document_library/pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf.
See aruanne toob esile projekti POLLEN ja programmi SINUS-Transfer tulemusi. Euroopa Liidu 6. raamprogrammi projekt POLLEN tegutseb 12 riigis ja on suunatud lasteaedades ja koolides õpikeskkonna loomisele, mis toetab kõigi laste mitmekülgset arengut, eesmärgiga kujundada loov ja innovaatiline isiksus. Loodus- ja täppisainete õpetamise metoodikaid käsitlev programm SINUS-Transfer toimib Saksamaal.
Varem on tunnustust ja järgimist leidnud veel programm Globe, õuesõpe (outdoor education), waldorfpedagoogika.
Juurutamaks teadushariduse aspekte, korraldas selts koos rahvusvahelise projekti POLLEN Eesti esindusega Tartu Ülikooli aulas rahvusvahelise konverentsi "Uuendatud haridus", 25.09.2008 (vt rubriiki KONVERENTS).
B. G. Forseliuse Selts kirjastab kolme sarja (vt rubriiki Seltsi trükised):
1. Artiklikogumik "Forseliuse Sõnumid", 100 lk A4 koos värvipilditahvlitega, rubriigid Haridus- ja kultuuripoliitika. Pedagoogika, Kooli- ja hariduslugu, Haridussotsioloogi veerud, Studia forseliana (uuriva õppetöö viljad), Forseliana(kirjandus), Üks nutab, teine naerab (huumorinurk), Mõnda muud ..., Reisikiri, Bibliographia forseliana(kirjandusloetelu), seltsi kroonika ...
2. B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised – konverentside materjalid, alasarjas Studia forseliana ilmuvad õpilaste uurimistööd.
3. B. G. Forseliuse Seltsi Raamat – esikväljaandeks sai kirjanik Herbert Salu (1911–1988) viimane, seni avaldamata teos “Sembardia. Noorpõlve ja reisimeenutusi”. Seltsil on H. Salu teoste väljaandmise ainuõigus. Ettevalmistamisel on H. Salu "Õnneraha. Romaan Rootsi ajast" (Toronto, 1953) taastrükk, mis käsitleb 17. sajandi lõpu elu-olu, sh Forseliuse seminari tegevust ja kuulsat kuningas Karl XI audientsi.
Kutsume kaasa lööma Hariduskeskuse Comenius-Forselius loomisel (idee 1987. aastast Eesti Rahvakooli- ja Piiblimuuseumi nime all) ja B. G. Forseliuse sünnikodu taastamisel Harju-Madisel. Asutasime vahendite kogumiseks Sihtasutuse B. G. Forseliuse Fond juba 1990. a.
Seltsil on teenetemärgid (B. G. Forseliuse medal, Suur Ignatsi Jaagu medal, (Väike) Ignatsi Jaagu medal, medalSuur Kuldtukat (1. ja 2. kl), medal Wastne Testament, auhind Academicus Ariste – vt rubriiki Statuudid ja laureaadid; kaks tähtpäevamedalit), au- ja tänukirjad, suvekooli tunniskiri.
Seltsi sümboolikas domineerivad aabitsakukk, Forseliuse nime esimene täht F, sinine ja kollane värv – neid kasutavad ka liikmeskoolid oma sümboolika kujundamisel.
Õpireisid
Selts on korraldanud õpi-, kogemus- ja turismireise ning matku. Kooli soovil on õpireisi programmis mõne välisriigi kooli külastamine, näiteks Soomes, Norras, Rootsis, Itaalias, Prantsusmaal…
B. G. Forseliuse Seltsi liikmed 1992. a Stockholmis kuningalossi juures kuningas Karl XI memoriaali ees.
History of the School Eduction in Estonia
Writing starts with the Church,
nationhood finds footing in the library ...
Hando Runnel
In 17th century Swedish-occupied Estonia (referred to as the Romantic Swedish Period) we find, for the first time, the ruling Swedish aristocracy relieving Estonian peasants of their long-standing serfdom and in a complete about face; encouraging the establishment of a meaningful and fruitful public education policy.
In the year 1632, Academia Gustaviana was established. This was an institute of higher learning for the masses. It served as a predecessor to the still extant Tartu University.
Anyone and everyone (of age) could learn at the Academia Gustaviana. It meant that education was now available to all Estonians regardless of social status. This was a construct albiet commonplace today – an idea way ahead of its time – and interestingly met considerable resistance.
Concurrent to the establishment of tuition-free higher learning we find local public schools adopting unconventional (for their time) schooling practices – in particular; the enlightened pedacogical precepts as espoused and expounded by the famous Jan Amos Komenský (Comenius, 1592–1670).
Teaching people to read was demanded by the Lutherian Church, so that peasants could read the Bible themselves and reach the understanding of christian ethics and to follow them. Reached the right resolution: teaching people to read is successful only when teachers are with required skills. Training this kind of teachers started in 1684 near Tartu at Papimõisa (later called Piiskopimõis – 'bishops manor', now there`s the Forselius Park). Soul to this educational institution became Bengt Gottfried Forselius (1660–1688, from Harju-Madise, Wittenberg University graduated), who`s activity was considered exeptional. He put into practise the idea of professional schoolmasters training, which hasn`t been done neither in Sweden nor somewhere else in Europe. During one year he taught canditates for schoolmasters to read and tryed their pedacogical abilities. Second year he continued teaching suitable youngsters and practised professional skills considering students age in teaching and raiseing. Basic method in teaching to read was soundmethod instead of spelling. B. G. Forselius composed a new primary, in which he used innovated literary.
About 160 boys got education in that seminary and already in 1686 eleven of them started working as a schoolmasters. They worked at Kambja (-y-), Kolga-Jaani, Laiuse, Nõo, Otepää, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Rõngu, Sangaste and Tartu-Maarja. In 1688 there were already about 50 schools all over whole Estonia and that number kept growing thanks to trained young men, who had graduated schoolmasters seminary and because of capable students that those schoolmasters had trained. Although school history knows educating since 12-13th century, we still have to count year 1686 as a start of a public school system, because just then as a result of national policy, education was given also for common people.
In founding the seminary and culcateing public education, played a great importance Livlands Supergeneral-intendent Johann Fischer, vicars Chilian Rauschert, Reiner Broocman and Gabriel Herlinus. Establishing schools were supported by general-governor Jacob Johan Hastfer, Estonian vicar Johann Heinrich Gerth, Andreas and Adrian Verginius and many more. To get support from government and to break landlords resistance, B. G. Forselius went for several times to Stockholm. In 1686 he took with him two boys, one of them was Ignatsi Jaak from Kambja and the other one was Pakri Hansu Jüri from Harju-Madise, to show his success in teaching these boys. Boys showed their reading abilities to the king Karl XI and each of those boys got one golden coin for reward. Herbert Salu has written a novel "Fortune Money. Novel about the Swedish age" (Õnneraha. Romaan Rootsi ajast, Toronto, 1953) based on this event.
During last B. G. Forselius` trip to Stocholm he was made an inspector of public schools in Estonia and Livland, but on his way back to Estonia he unfortunally perished, likely on the 19th of November 1688.
In the 19th century Estonians literacy was equal to West-Europa literacy, through that became possible the awakening time, social life, self-governments and tradition of song festivals…
Movement of the 300 years old folk schools
Because of invitation "The Club of 12 Schools", schools with honourable history created on the 22nd of February 1989 at Tartu Schoolmasters Seminary (back then pedagogical school) the B. G. Forselius Society, to protect history-truth.
The first chairman of that society became Prof Arnold Rüütel (honour chairman since the 9th of January 2002, President of the Republic of Estonia 2001–2006). The Society deals with nowadayschools problems, educational history, with research about home and education, grows respect towards teachers professional and developes schools sense of togetherness through respectable history and collaboration. The Society holds seminars and conferences, students summer schools and many more, also takes part in Estonian educational life. We have organized big social gatherings, such as Estonian choral culture's 200-year anniversary (1994) and 310-year anniversary of first book which was written in Estonian, Wastne Testament (1996), serial of gatherings and conference "Estonian School - Roots and Nowaday" (1998). We are already looking forward the Swedish-age (1561–1721) schools meetings, in which we also hope to see Latvian, Finnish and Swedish schools.
Printed matters
2. Acta of the B. G. Forselius Society - conference reports, individual research studies of gymnasists.
3. Books of the B. G. Forselius Society - historical books etc. The first became "Sembardia". Memories from childhood and trips" by the Estonian writer from abroad Herbert Salu (1911–1988), which was so far not published. Only the Society owns right to publish H. Salu work. Soon we publish once again "Fortune Money. Novel about the Swedish age", which discusses life in 17th century and also activity of Forselius Seminary and the famous king audience.
The Society stands up for establishing of the Development Centre "Comenius-Forselius" (including Estonian Bible and Folk School Museum) and restoration of the B. G. Forselius birth-home. There was founded the B. G. Forselius Foundation (1990) for collecting means.
The educational pyramid has higher school on the top, but the basement is public school. It is not possible to build the top of the pyramid without basement. Public school is basement to higher school and to whole social life. We must honour public school and it`s more than 300 year old history, because only as a educated small nation we were able to realize us as society and to become politically independent not once but even twice by fighting. Now it is time to thank and to greate museum to glorificate education.
Awards
The B. G. Forselius Society has one prize, six medals and two anniversary medals with nicely decorated diplomas for the members:
– prize Academicus Ariste,
– B. G. Forselius medal,
– Medal Ignatsi Jaak, Great Medal Ignatsi Jaak (bronze),
– Medal Suur Kuldtutkat ('great golden ducat'), 1st and 2nd class,
– Medal Wastne Testament 1686 ('new testament').
– Estonian folk school 300,
– Estonian choral singing 200
– and two honour certificates.
Symbols of The B. G. Forselius Society – primer cock and the letter F.
Study trips
Society's study, experience and tourism trips and journeys are popular. We organize trips for teachers, students and also for everyone else who like to travel and meanwhile learn something interesting by doing it. In orders request there is possible to visit schools in other countries. For example to Finland, Norway, Sweden, Italy, France… We need all experiences of west human pedagogics to find solutions for problems in our school life.
(See photo above: Members of the Society in front of the memorial of Charles XI, 1992)
1. Almanac kind journal "Forselius' Tidings", which comes out once or twice in year and is about hundred pages in A4, with colums: "School and Educational Stories", "Pedacogical and Educational Politics", "Colums of Educational Sociology", "Studia Forseliana" (productivity of research study), "Forseliana"(fiction), "One is crying, other is laughing" (humor corner), "Study Trips", "Bibliographia Forseliana"(literature list) and "Society's Chronics".At the times of Russiancentral Soviet power the Swedish age was a tabu and because of that it was out of the question to celebrate public schools 300 year anniversary all over the state in 1986 and in 1987. In 1687 and earlier established schools celebrated their anniversaries by themselves. Of work of Kambja school all eleven schools, which were established in 1686 and Padise school at Harju-Madise, B. G. Forselius and Pakri Hansu Jüri homeparishes got together in 1987 April 9th. They decided together without government committee oppositly to the custom which ruled that time – celebrate the anniversary.