HARIDUSINNOVAATIKA

B. G. Forseliuse Seltsi ja mõttekaaslaste ettepanekud (allpool) ei leidnud rakendust, oma õppeasutuse  haridusmetoodika keskusega alustasid:

- Tartu Ülikool 2014. a > Haridusuuenduskeskus, Uppsala 10 ehk Vana Anatoomikum Toomemäel,

https://www.ht.ut.ee/et/haridusuuenduskeskus;

- Tallinna Ülikool 2013. a > Haridusinnovatsiooni Keskus, Terra maja, 4. korrus, https://www.tlu.ee/hik.

*   *  *

Tartu Ülikool                         

                                                                                                                             14.12.2012

                                                                  Eesti alias Euroopa Haridusinnovaatika Keskus

                   Austatud rektor prof. Volli Kalm,                                                  

esitasime 2. mail 2012 Haridus- ja Teadusministeeriumile Tuleviku kooli mõttekoja ettepaneku Eesti Haridusinnovaatika Keskuse (EHIK) rajamiseks koos harjutuskooli taastamisega Tartu Õpetajate Seminari kinnistul Salme 1A (ajakiri Forseliuse Sõnumid 20, 2012, lk 58–59; www.forselius.ee/index.php?page= haridusinnovaatika-keskus; avardatud tekstina: Raik-Hiio Mikelsaar. Eestisse tuleb luua haridusinnovaatika keskus, Sirp 41, 02.11.12; www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16332:eestisse-tuleb-luua-haridusinnovaatika-keskus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3415). 

HTM-i soovitusel esitame ettepaneku Tartu Ülikoolile, sest kuulsusrikka õpetajate seminari kinnistu on 2001. a-st ülikooli valduses.

 Tormiliste muutuste ajastul on ka Eesti haridussüsteem olnud pideva tähelepanu all. Haridus- ja kasvatusteadlased on uurinud ja esile toonud mitmekümne mõistega seonduva, millega tuleb lastevanematel, koolidel ja koolihaldajatel ajaga kaasas käimiseks tegeleda. Neis käsitlustes, inimarengu aruannetes ja OECD PISA testides paistavad Eesti õpilased silma hea faktiteadmise, kuid viletsa loovuse poolest. Eesti kool põhinevat industriaalse tootmise printsiipidel, sest  bürokraatia vohamise, õpetajaskonna loomuliku inertsi jt põhjustel on formaalsed tulemused muutunud tooniandvaks, valitseb reproduktiivpedagoogika, mitte avastusõpe. Rootsi koolid kasutavad kahe teaduste akadeemia ühisprogrammi alusel alates 1996. a-st avastusõpet (www.nta.kva.se, www.forselius.ee/index.php?page=polleniga-rootsis).

Eesti inimressursi raiskuminek avaldub eriti meeste madalas harituses: poiste suur väljalangevus põhikoolist; kõrgkoolilõpetajate osakaal 2,5: 1 neidude kasuks; HIV-nakatunute, vangide ja mõrvade arvuga esirinnas olek EL liikmesriikide skaalal jne.

Kogu Euroopa Liidu haridusmaastiku olukorda kajastab paljutsiteeritud PISA juhi Andreas Schleicheri iseloomustus: „ ~... 21. sajandi noori õpetavad 20. sajandi haritusega õpetajad 19. sajandi metoodika järgi ...~“, Erziehung und Wissenschaft. Allgemeine Deutsche Lehrerzeitung, 5/2007, S. 2; www.gew.de/Binaries/ Binary26324/ew_0507.pdf;    www.forselius.ee/index.php?page=andreas-schleicher.

Haridus ja sellel põhinev teadus on ühiskonna alustalaks. Tartu Ülikoolil on parimad eeldused infoajastule sobiva haridusmetoodika ja õpikeskkonna kujundamiseks:

– homo sapiens sapiens’i olemuse tundmine tänu kõrgele tasemele geneetikas, psühholoogias ja antropoloogias;

– maailmatase paljudes loodus- ja täppisteadustes.

Lapse sünniga algavaks avastusprotsessiks tuleb luua lapse iga arvestav õpikeskkond koos mitmekülgse õppetehnikaga. Pedagoog peab tundma ka geneetikat, et aidata-suunata laste loovat, s.o divergentse, produktiivse mõtlemise arengut, soovitavalt individuaalsust (võimalusel lapse geenikaarti) arvestades. 

 Multifunktsionaalses Eesti Haridusinnovaatika Keskuses ja ülikooli laborites saaks uusi haridusmeetodeid ette valmistada ja õpetajaharidust nüüdisaegsele tasemele viia. Vestlusringis „Haridusvaldkond ootab muutuste eestvedajat“ osalenud on samal arvamusel (Universitas Tartuensis 11, 2012; www.ajakiri.ut.ee/?class= document&action=print&section=1174086).

Eesti Vabariik 100 on 2018. aastal, Eesti on siis Euroopa Liidu eesistujamaa. Eestit tuntakse skype’i, küberkaitse ja e-valdkonna edendajana, haridusmetoodika uuendamisega saaksime Euroopa Liidule taas eeskuju anda.

Euroopa Komisjon kutsubki hariduselu ümber mõtestama: European Commission Communication „Rethinking Education“, COM(2012) 669 final, 20.11. 2012,

Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel, http://ec.europa.eu/education/news/rethinking/com669_et.pdf.

Koostöös Euroopa Liidu institutsioonidega võiks Eesti Haridusinnovaatika Keskusest kujuneda Euroopa Haridusinnovaatika Keskus.

                                                                                        

Lugupidamisega

 

Arnold Rüütel, prof em                                 Raik-Hiio Mikelsaar, prof em                   

EV president 2001–2006                              Tuleviku kooli mõttekoja esimees

                                                                                   

Madis Linnamägi                                           Helmut Piirimäe, prof em      

B. G. Forseliuse Seltsi esimees                      B. G. Forseliuse Seltsi nõunike kolleegiumi esimees

 

LISAD:

1. Tuleviku kooli mõttekoja ettepanek "Eesti Haridusinnovaatika Keskuse rajamine", 27.04.2012   

2.  European Commission Communication „Rethinking Education“, COM(2012) 669 final, 20.11. 2012. Hariduse ümbermõtestamine : investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel:

- COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT. Rethinking Education : Country Analysis Part I. Accompanying the document: ESTONIA

 

3. DVD-l, 4,5 GB:

– Tuleviku kooli mõttekoja ettepanek „Eesti Haridusinnovaatika Keskuse rajamine“, 27.04.2012  

– Eesti Koostöö Kogu Harta haridusuuenduse ettepanek 2012,

www.kogu.ee/olemus-ja-roll/elukestva-oppe-strateegia/harta-haridusuuenduse-ettepanek-2012/, sh "Ettepanekud ülikoolidele

3. Arendada välja haridusuuenduse kompetentsikeskus, kus luuakse, katsetatakse ja levitatakse uusi (sh digitaalseid) isiksusekeskseid pedagoogikaid, ainedidaktilisi uuendusi, eri ainete õpetamise häid praktikad, õppemeetodeid ja õppekorraldusviise ning jälgitakse maailmas toimuvat arengut e-õppes, pakkudes Eestile sobivaid lahendusi. Keskuse juurde luuakse digitaalne pedagoogikavaramu."

– Raik-Hiio Mikelsaar. Eestisse tuleb luua haridusinnovaatika keskus. – Sirp, 41, 02.11.12; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16332:eestisse-tuleb-luua-haridusinnovaatika-keskus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3415

– European Commission Communication „Rethinking Education“, COM(2012) 669 final, 20.11. 2012:

    * Hariduse ümbermõtestamine : investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel;

     * COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT. Rethinking Education : Country Analysis Part I. Accompanying the document: ESTONIA

 – Science Education Now : A Renewed Pedagogy for the Future of Europe. Report to European Commission of the High Level Group on Science Education, 12.06.2007 (’Kaasaegne teadusharidus : uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku nimel. Euroopa Komisjoni ekspertgrupi aruanne’). – http://ec.europa.eu/research/science-society/document_library/ pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf, www.forselius.ee > Teadusharidus, aktiivõpe > EurKom raport)

– Andreas Schleicher. Geld und Systementwicklung. – Erziehung und Wissenschaft. Allgemeine Deutsche Lehrerzeitung, 5/2007, S. 2; www.gew.de/Binaries/Binary26324/ew_0507.pdf;

www.forselius.ee/index.php?page=andreas-schleicher

– Irene Käosaar, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja. Vaade Eesti üldhariduse tulevikku ehk Avastades õppimist. – Konverents “Minu võimalused uue õppekava rakendamisel”, 02.05.2012, www.avastustee.ee [ppt-ettekanne]

– KAASAEGNE  TEADUSHARIDUS : PEDAGOOGIKA UUENDAMINE. Konverentsi "Uuendatud haridus", Tartu Ülikool, 25.09.2008, soovitused. – Forseliuse Sõnumid, 17, 2009; www.forselius.ee > Teadushariduse konverents > Soovitused

– IT-haridus. EST IT@RAPORT infotehnoloogia kasutamisest hariduses,

http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/IT+Haridus_teekaart_est.pdf

Koostaja: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse hariduse töörühm „EST_IT@2018“, 2010

– Sigrid Rajalo, Triin Vakker. Haridusvaldkond ootab muutuste eestvedajat. – Universitas Tartuensis, 11/2012; http://www.ajakiri.ut.ee/class=document&action=print&section=1174086

– Rein Veidemann. Haridus kui äratundmisruum, http://arvamus.postimees.ee/135822/rein-veidemann-haridus-kui-aratundmisruum

– Noormehi langeb põhikoolist välja oluliselt enam kui neidusid (2006/2007–2009/2010). [Skeem, http://f.pmo.ee/o/2011/07/01/650640t1hcbd3.jpg, Alo Rauna artikli „Eesti arengut pidurdab harimatute meeste alamkiht“ juures. Postimees, 02.07.11, www.postimees.ee/486612/eesti-arengut-pidurdab-harimatute-meeste-alamkiht]

– Aija Sakova. Ülo Vooglaid: Eestis fetišeeritakse ülikooli pääsemist. – Universitas Tartuensis, 6/2009

 

– Eesti Geenivaramu publikatsioonid, http://www.geenivaramu.ee/et/publikatsioonid

– Ain Heinaru. Geneetika. Õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1135 lk, 2012 [Ka õpetajatele ja õpilastele elusa looduse seaduspärasustest arusaamiseks]

– Geenitestid aitavad valida sporditee ja langetada kehakaalu, 04.11.2013;http://apotheka.ee/geenitestid-aitavad-valida-sporditee-ja-langetada-kehakaalu/

 

– Õppimise püramiid. – Learning and Teaching Scotland, www.ltscotland.org.uk [Skeem]

– Tiia Hämarsalu. Avastusõppe käigus saadud teadmised jäävad kindlamini meelde. – Eestielu.ee, 05.06. 2011; http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/saue-vald/haridus/avastusoppe-kaigus-saadud-teadmised-jaavad-kindlamini-meelde.d?id=47164664

 

AVASTUSÕPE ROOTSIS:

– Senada Angelova, Joakim Magnuson. NATURVETENSKAP  OCH  TEKNIK FÖR ALLA [NTA Joint Education program of Royal Swedish Academy of Sciences and Royal Swedish Academy of Engineering Sciences, www.nta.kva.se,  www.nta-stockholm.se; ppt-ettekanne]

– Science and Technology for all, http://www.nta.kva.se/Om-NTA/Kontakt/ 

– Tõive Kivikas, Curriculum Vitae. – Forseliuse Sõnumid, 17, 2009, lk 17–18;  www.kivikas.com/cv.html 

– Lembit Jakobson. POLLEN-iga Rootsis. – Forseliuse Sõnumid, 17, 2009, lk. 14–16; www.forselius.ee/index.php?page=polleniga-rootsis 

– Avastusõpe Rootsis [119 fotot õpireisilt Stockholmisse ühingu „Naturvetenskap och teknik för alla“ ja prof Tõive Kivikas’e vahendusel, 03.2009]

 

 *   *   *

Eesti Haridusinnovaatika Keskuse rajamine *                     

                                                                                                                           

Haridus- ja Teadusministeerium                                                                                                            

Munga 18, Tartu                                                                                       30.04.2012                            

Austatud,

demokraatliku riigi aluspõhjaks on haridussüsteem, mis rajaneb elukestval õppimisel ja teaduspõhisel arendustegevusel. Agraar- ja industriaalühiskonnast elektronmeedial põhinevasse infoajastusse jõudes peab vastavalt muutuma ja täiustuma ka koolivõrk ja õppemetoodika. Üheks suuremaks muudatuseks on üleminek nn reproduktiivpedagoogikalt heuristilisele e avastusõppele, mis tagab isiksuse loominguliste võimete ja süsteemse mõtlemise optimaalset väljaarenemist. Haridussüsteemi võtmeisikuteks on üld- ja kutsehariduskoolide õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud. Seetõttu tuleb üha enam tähelepanu pöörata pedagoogikateaduse arendamisele ning õpetajate ja õppejõudude väljaõppele ja täienduskoolitusele.

    Inimene hakkab avastama maailma sünnist alates, aga tema geneetiline pärand on isikuti erinev. Õpetajad vajavad antropoloogilisi teadmisi ja lapse/õpilase iga arvestavaid  pedagoogilisi meetodid ja abivahendeid.  

    Eestis on haridussüsteemi edendamine seni toimunud võrdlemisi stiihiliselt, n.ö proovi ja vea printsiibil. Pedagoogide täiendusõpe on killustatud konkureerivate, küsitava tasemega erafirmade vahel, kes riigi ees erilist vastutust ei kanna. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool rajavad alates 2011. a didaktikakeskusi, kuid see toimub suuresti isevoolu, ilma piisava omavahelise koordineerimiseta.

    Seetõttu on praegusel ajal tekkinud tungiv vajadus asutada meie maal üldriiklik polüfunktsionaalne haridusteaduslik nõustav Eesti Haridusinnovaatika Keskus (EHIK). Selle ülesanneteks oleksid haridus- ja teaduslike ettekannete tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumile:

1) nõustamine pedagoogikateaduste edendamise ning välis- ja kodumaiste uurimistulemuste ja kogemuste juurutamise alal meie hariduselus;

2) haridussüsteemi kaasajastamise, innovatiivsete erialade ja õppemeetodite (avastus- ja aktiivõppe tunnid jne) kasutuselevõtu alusel üldkasutatavate kõrgtehnoloogiliste laborite ja tehnokeskuste loomiseks;

3) uute õpikute ja õppematerjalide koordineeritud ja kontrollitud kasutuselevõtuks ja koostamiseks;

4) õpetajate ja õppejõudude täienduskoolituseks ja atesteerimiseks ning õpetajate vastava  töötasustamise süsteemi väljatöötamiseks;

5) pedagoogide vabaühendustele töötingimuste tagamiseks ning nende tegevuse koordineerimiseks nn „Õpetajate Maja“ asutamise ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi toetamisega;

6) haridusinnovaatiliste ettevõtmiste eksperimentaalbaasi (harjutuskoolid, avastusõppega lasteaiad jne) loomiseks.

 

     EHIK peaks kuuluma Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haldus- ja finantseerimis-alasse ning tegutsema asjakohase põhikirja alusel. Uue keskuse juurde on tarvis luua nõukogu, mille koosseisu kuuluvad HTM ja ülikoolide juhtivtöötajad, kasvatusteadlased, õppetöös silma paistnud pedagoogid ja edukad õpilased. HTM moodustamist võiks ette valmistada asjatundjate initsiatiivgrupp, mille koosseisu kinnitab haridusminister. Nimetatud algatusrühm peaks lähemalt tutvuma TÜ ja TLÜ didaktikakeskuste loomisega ja Tartu Ülikooli õpetajahariduse arengukavaga 2012–2015, mis võeti vastu 16.12.2011. a TÜ nõukogu otsusega nr 82 ja jõustus kohe järgmisel päeval. Sellele arengukavale tuleks lisada kaasaegne avastusõppe kontseptsioon ja selle rakendusplaan.

 

      EHIK asukohaks võiks saada Tartus Salme tn 1a  asuv spetsiaalselt koolimajaks ehitatud endine Tartu Õpetajate Seminari hoone, mis kuulub alates 2001. a Tartu Ülikooli haldusalasse. Salme tn 1a hoones tegutseb praegu TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituut, kuid rahalise kitsikuse tõttu on ülikool avaldanud soovi see maja ära müüa. EHIK loomine HTM poolt ja uue keskuse paigutamine Salme tn 1a majja võimaldaks seda hoonet ülal pidada nimetatud ministeeriumi vahenditest ja jätta eelmainitud instituut uue keskuse ühe baasasutusena vanasse asupaika edasi. Veel enam, selliste baasasutustena võiksid sealsetes avarates ruumides paikneda ka Pedagogicum ja TÜ teaduskool, mis praeguse „kitsikusplaani“ järgi peaksid asuma nende profiilile mittesobivasse Vanasse Anatoomikumi, takistades seal uue teadusloo keskuse rajamist TÜ Ajaloo Muuseumi poolt.

      Salme tn 1a hoones oleks ilmselt piisavalt ruumi EHIK harjutuskoolile, milleks võiks saada loodus- ja arstiteadusliku õppekallakuga Tartu Tamme Gümnaasiumi (TTG) põhikooli osa, milles on avatud juba viis esimest klassi. Praeguse ruumipuuduse tõttu otsustas Tartu linna volikogu (otsus nr 324, 22.02.2012) gümnaasiumiosa sellest koolist lahutada ja üle viia praegu TÜ-le kuuluvasse suurt remonti vajavasse majja Nooruse tn 9. TTG vilistlased on oma avaliku pöördumisega seda otsust ebakorrektseks pidanud, soovitades hästitoimivat õppeasutust mitte tükeldada ja ruumikitsikus lahendada praeguse koolimaja juurdeehitustega (vt Tartu PM, 24.04.2012). Juurdeehituste valmimise ajal või ka edaspidi võiks EHIK harjutuskooliks saav TTG põhikooliosa paikneda Salme tn 1a hoones.

    Loodetavasti leiavad EHIK „tiiva all“ endale Salme tn 1a asupaiga ka Õpetajate Maja (pedagoogide vabaühendused), Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts  ja Tartu Haritlaste Liit (täiskasvanute koolitusega tegelev asutus). EHIK koostööpartneriteks võiksid olla teised innovatsioonile orienteeritud institutsioonid – SA Archimedes, TÜ Tehnoloogia Instituut, TTÜ Tartu Kolledž, SA Karl Ernst von  Baeri Fond ja teaduspargid.

 

Raik-Hiio Mikelsaar                               Valter Haamer                        Madis Linnamägi

Tartu Ülikooli emeriitprofessor,             Eesti Kultuuriseltside              B. G. Forseliuse Seltsi 

SA K. E. von Baeri Fond esimees,          Ühenduse juhatuse esimees    juhatuse esimees 

AHHAA teadusnõukogu liige

 

* Käesolev ettepanek on valminud Tuleviku kooli mõttekoja pikaajalise töö tulemusena. B. G. Forseliuse Selts koos partneritega andis selle Avastustee projekti konverentsil 02. mail 2012 Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajale Irene Käosaarele üle.

Ettepanek on avaldatud: Forseliuse Sõnumid 20, 2012, lk 58–59  

 

 

ETTEPANEKULE  EELNEVAST  TEGEVUSEST:   

Rahvakooli muuseumi mõtte arengut üle teemapargi Avastusõppe keskuseks on Madis Linnamägi  pikemalt käsitlenud ülevaates "EESTI TALURAHVAKOOLI MUUSEUM : IDEID JA TEOSTAMISKATSEID AASTATEL 1986–2006", vt Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat I, 2007, lk 182–191, 200–201; www.forselius.ee > Haridusinnovaatika keskus > Madis Linnamägi rahvakooli muuseumist

 

Veebi rubriigis "TEADUSHARIDUS, AKTIIVÕPE" on artikleid ja viiteid aktuaalsetele teemadele, mille edendamise vajalikkust näitab ilmekalt see shotlaste koostatud "Õppimise püramiid": 

           

     Metoodikakeskuse ideega sarnase soovituse didaktikakeskuste loomise näol annab 4. oktoobril 2011 Tartu Ülikooli aulas konverentsil "Ettepanekud hariduse edendamiseks – PISA konverents" (EHE 2011) vastu võetud deklaratsioon,  vt rubriiki EHE 2011 deklaratsioon.

     Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool tahavadki juba luua kõrgtasemel DIDAKTIKAKESKUSI. Samas on tuleviku hariduse uuendusliku metoodika üleriigilise juurdumise eesmärgil vaja luua ka piirkondlikke haridusmetoodika keskusi, eelkõige koos harjutuskooliga. Sest globaalselt domineerib ikka veel reproduktiivpedagoogika, s.o memoreeriv stiil "õpi-ära-ütle-üles", mida taunib ka PISA juht Andreas Schleicher, vt veebi rubriiki "Andreas Schleicher", http://www.forselius.ee/index.php?page=andreas-schleicher või tema kaastööd "Geld und Systementwicklung". – Erziehung und Wissenschaft. Allgemeine Deutsche Lehrerzeitung, 5/2007, S. 2.

 

HARIDUSKESKUS "COMENIUS-FORSELIUS"
Visioon kontseptsiooni ja teostuse väljatöötamiseks

                                                     Kiri algab kirikust,

                                                     rahvas algab raamatust …
                                                                                    Hando Runnel

                                                  Ameerika Ühendriigid on juba ammu 

                                                  ja Euroopa Liit on hiljuti teada andnud,

                                                  et ühiskonna ja majanduse arengumootor on peidus

                                                  eelkõige haritud rahvastikus ja kõrgesti kvalifitseeritud tööjõus

                                                                                     Jaak Aaviksoo (Postimees, 06.08.2003)

 

      300-aastaste koolide liikumise (1986–1989) aktivistid tõstatasid eesti talurahvakooli muuseumi mõtte, et poliitiliselt lahedamates oludes anda tõest ülevaadet ka eestlaste haridusloost. Eesti taasiseseisvumise protsessis oli ajalool suur argumenteeriv jõud. 
Nõukogude perioodi lõpus ei õnnestunud muuseumit Eesti Põllumajandusmuuseumi filiaalina luua. Ka üleminekuühiskonnas ei olnud omavalitsustel ja riigil küllaldaselt materiaalseid vahendeid muuseumi mõtte teostamiseks, kuigi eestikeelse kooli ajaloo kõrval sooviti muuseumis kajastada ka eesti keele, religiooni ja koorilaulukultuuri ajalugu. 
Kuna maailma muuseumipedagoogikas rakendati 20. sajandi lõpus kultuuripärandi vahendamisel teemapargi mudelit, hakkasid ka talurahvakooli muuseumi mõtte edendajad teemaparki arendama, et viljelda eksponeerimise kõrval ka formaalset ja mitteformaalset õppetööd interaktiivse multimeedia abil, mille hankimine pole kõigile koolidele ja institutsioonidele otstarbe- ega jõukohane. 
Teemapargi loomise vastu on huvi paljudes omavalitsustes. Ühistegevuseks annab eeldusi Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Kodanikualgatuse toetamise arengukava. 
Eesti avalikkus on austamas ajavahemikul 2006–2009 mitut eestikeelse hariduselu aastapäeva, millest olulisim on kutseliste koolmeistritega 1686. a alguse saanud eestikeelne rahvakool:

B. G. Forseliuse koolmeistrite seminar 325 (2009),
Eestikeelne rahvakool 320 (2006–2008–...),
Wastne Testament kui eesti kirjakeele normatiivteos 320 (2006–...), 
Eestikeelne keskharidus 100 (2006–...),
Eestikeelne ülikool 90 (Tallinna Tehnikaülikool 2008, Tartu Ülikool 2009).

Olulised on ka teised hariduselu tähtpäevad:
Tartu Ülikool 375 (2007),
Gustav Adolfi Gümnaasium 375 (2006);

15 aastat Eesti Vabariigi Haridusseadust (2007),
15 aastat EV Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (2008).

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelse hariduse aastapäevade tähistamise korraldustoimkond aitab täpsustada teemapargi arendamise kontseptsiooni, kodanikuühendused on abiks ideede ja oskusteabega.

 

Teemapargi eesmärgid:
1. Eestile fundamentaalse tähtsusega haridus- ja kultuuripärandi populariseerimine ja edendamine interaktiivsete multimeedia vahendite abil. 
2. Turistide teenindamine, sh võõramaalaste vastuvõtt nende kultuurimallist lähtudes.
3. Riikliku õppekava valiktundide kooliväline läbiviimine (paindlik õppekorraldus).
4. Mitteformaalne huvi- ja õppetegevus.

Sihtrühmad: 
1. Turismirühmad. 
2. Täiendkoolituse rühmad (õpetajad, vaimulikud, lauljad jt). 
3. Õppiv noorsugu.

TEEMAPARK JA TEGEVUSED:

1. Teemapark on Euroopas tunnustatud ja rahastajatele (EL ja Eesti programmide meetmed, fondid, sihtasutused) arusaadav majandamismudel. Teemapargid on levinud Soomes, Rootsis ja mujal Euroopas. Ida-Virumaal kasutatakse tööstuspärandit edukalt turismimajanduses (Kohtla Kaevanduspark-muuseum). Lääne-Virumaal on teemapargi elemente edukalt juurutatud SA-e Virumaa Muuseumid (juhataja Ants Leemets) objektidel. Ka paljud muuseumid kasutavad teemaparkidele iseloomulikke tegevusvorme.
Kultuuriline teisesus/omanäolisus on ühtlasi turismiartikkel. Paljudel Euroopa Liidu inimestel on masendavaid infopuudujääke Eesti ja teiste Baltimaade kohta. Me asume protestantliku/katoliikliku ja ortodoksse Euroopa piiril, oleme kauaaegse okupatsiooni tõttu varjus olnud, seepärast on otstarbekas meid liidukaaslastele paremini tutvustada, neile eesti kultuuri- ja hariduslugu teavitada ning eksponeerida nende kultuurimallist lähtudes. See eeldab teatud võõramaalasekeskset-/teisekeskset lähenemist (väljast sissepoole tuleku metoodikat) ja annab teemapargi ülesehitamisel väga häid võimalusi projektipõhiseks koostööks teiste riikide organisatsioonide, muuseumite ja omavalitsustega, millel on sarnane kultuuripärand või eesmärgid.

2. Asutaja(d) valib(vad teemapargi omandivormi (sihtasutus, MTÜ, äriühing) ja tegevussuunad. Teemapark võib olla kavandatava Tartumaa Ökomuuseumi koostisosa, sest Tartumaa Omavalitsuste Liidu projekt (koostas pr Merike Toomas; 6–8 objekti, sh tingnimetusega Eesti Talurahvakooli- ja Piiblimuuseum) leidis Euroopa Liidu ühe programmi heakskiidu.
B. G. Forseliuse Selts asutas haridus- ja kultuuriloo edendamiseks SAe B. G. Forseliuse Fond, mis on ajutiselt peatanud oma tegevuse, sest põhikiri on uuendamisel.

3. Teemapark rakendab enda ja partnerite olemasolevaid ja loodavaid museaalseid üksusi ning institutsioone vms: 
– muuseumite filiaalid hariduse, religiooni ja kirjakeele ajaloo eksponeerimiseks/õpetamiseks;
– Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaal koorilaulu ajaloo eksponeerimiseks/õpetamiseks;

– teemapargi territooriumil võivad paikneda erinevatele ajastutele ja maakondadele iseloomulikud koolimajad (kohaleveetud või rekonstrueeritud); 
– ka vallamuuseum võib kuuluda teemapargi kui katusorganisatsiooni koosseisu.

Teemapark viib ellu oma tegevuskavu ja on samal ajal partnerite (haridus-, kultuuri- ja spordiasutused, (turismi)firmad, kodanikuühendused, seltsingud, FIE-d) tegevuse koordinaator sidumaks haridust ja kultuuri turismimajandusega. Ta ei dubleeri olemasolevaid struktuure ega välista väljakujunenud sidemeid. 
Isemajandaval teemapargil on ka arenduskeskuse ülesanded. 
Teemapark on Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning kettide liige, turismi- ja koolitusmesside eksponent.
Teemapargi-huvilistel on soovitav koonduda teemapargi sõprade seltsi (Võrdle: Eesti Rahva Muuseum ja ERMi Sõprade Selts, välisriikide analoogiad).

4.1. Teemapargil võib olla üks või mitu külastuskeskust üle Eesti. Külastuskeskusel on kõrgtasemel interaktiivne esitlustehnika, mida väikesed asutused, koolid ja seltsid ei suuda endale muretseda. 
Teemapargil võivad olla kultuuri- ja loodusloolised õpperajad (sh seiklusrajad) matkajatele ja jalgratturitele; laste mänguväljakud. 
4.2. Külastuskeskuses, abiasutustes ja õpperadadel: 
a) Haridus- ja kultuuriloolised muuseumitunnid – käsitletakse ka valgustuspedagoogi Jan Amos Komenský (Comenius, 1592–1670) ja tema õpetust rakendanud Bengt Gottfried Forseliuse (1660–1688) tegevust. 
b) Loodus- ja keskkonnakaitseline tegevus.
c) Sportlik ja tervistav tegevus (üritused, võistlused).

4.3. Formaalhariduse riikliku õppekava tunde viiakse läbi külastusgraafiku järgi nagu Põhjamaades ja mujal Euroopa Liidus. Tunnustatud pedagoogid, metoodikud ja spetsialistid käivad õpetamas rotatsiooni korras.
4.4. Noorte ja täiskasvanute uurimuslik tegevus.
4.5. Kirjastamine.
4.6. Organisatoorne tegevus üle-eestilistel, piirkondlikel ja rahvusvahelistel üritustel (alalised või episoodilised) osalemiseks, näiteks:
– Tarkusepäev ehk uue õppeaasta algus. Koolirahu sõlmimine. Eesti koolivõrgu aastapäevad.
– Õpetajatepäev (oktoobri 1. pühapäev), rahvusvaheline muusika- (1.X) ja noortepäev (12.VIII), Euroopa Noortenädal, …
– Kaitseliidu ja tema noorteorganisatsioonide üritused, võistlused ja (tõrviku)jooksud, Julius Kuperjanovi sünniaastapäevad (11.10.). 
– Laulupidude tõrvikuteekondade lähetamine või vastuvõtt. Koorilaulu aastapäevad.

AJALOOLISI AJENDEID TEEMAPARGI LOOMISEKS:

1. Kooliajalugu. 
1.1 Nõukogude aja lõpuaastate vabamas õhustikus muutus teise ärkamisaja üheks liikumapanevaks jõuks kooliajalugu. 300-aastased koolid üle Eesti astusid välja oma tõese Rootsi aega (1561–1721) ulatuva ajaloo kaitseks. Tallinnas Eesti Raadio valges saalis 20.05.1987 toimunud nõupidamine soovitas asutada Eesti Talurahvakooli Muuseumi. Sest Tartumaal töötas 57 aastat köster-koolmeistrina B. G. Forseliuse seminari (1684–1688, esimene omataoline Euroopas!) kasvandik Ignatsi Jaak (1670–1741), eesti õpetajate ja õpilaste võrdkuju. B. G. Forselius võttis Ignatsi Jaagu koos Põhja-Eesti poisi Pakri Hansu Jüriga 1686. aastal Stockholmi kaasa, et saada kuningavõimu toetust koolivõrgu väljaarendamiseks. 
Rootsi ajast (1561–1721) on inspireeritud aumärgid Suur Kuldtukat (kuningas Karl XI andis kummalegi poisile autasuks kuldtukati), Ignatsi Jaagu medalid, B. G. Forseliuse medal, medal Wastne Testament 1686 jne; ilmuvad “Forseliuse Sõnumid” ja B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised, sh alasari Studia Forseliana (tutvustab uuriva õppetöö tulemusi) ...

Eesti Põllumajandusmuuseum (EPM) võttis 20. mai 1987 nõupidamisele tuginedes vastu otsuse asutada filiaal kooliajaloo viljelemiseks ja koostas 1988. aastal esimese eelarve – seda dokumenti võib kasutada koostööpartnerite aktiviseerimiseks.

2. Eesti kirjakeele normeerimise algus. Pastor Andreas Verginiuse ja tema poja Adrian Verginiuse (Põhjasõja märter) juhtimisel tõlgiti ja trükiti lõuna-eesti keelde piibli evangeelne osa Wastne Testament (1686), mida kirjanduslugu peab esimeseks läbinisti eestikeelseks teoseks. 17. sajandi lõpus valitsesid protestantlikud valgustuspedagoogilised (comenius’likud) tõekspidamised, mis nägid muuhulgas ette, et rahvas peab ise pühakirja lugema. Lugemisoskuse andmiseks loodigi tollal rahvakool (1686). Meie ajaloolist mälu aitasid värskendada Wastse Testamendi ilmumise 310. aastapäeva üritused (1996). Eestis ei ole veel religioone ega eesti kirjakeele arengut käsitlevaid muuseume ega teemaparki.

3. Koorilaulukultuur. 15. sajandi protestantlike liikumiste järglaskiriku – vennastekoguduse (alustas 1722. a Saksamaal Herrnhutis) – tegevuse tulemusena algas 18. sajandil Eestis mitmehäälsete laulukooride loomine.

4. Julius Kuperjanov ja Vabadussõda. Vabadussõja sangar leitnant J. Kuperjanov (1894–1919) elas ja õppis Tartumaal, lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ja oli enne Esimesse maailmasõtta minekut koolijuhataja. Ta aitas Kaitseliitu (Omakaitset) organiseerida ja asutas partisanisalga, mis osales Vabadussõjas.

5. Kohalikke kultuuri- ja loodusloolisi mälestusmärke rakendatakse teemapargis vastavalt otstarbekusele.

ALUSDOKUMENTE JA ALLIKAID:

I. Arengukavad, juhtdokumendid
1. Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurrifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006 (17.03.2003, kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 15.01.2004 – http://www.riik.ee/brf/011/2003/15jaan04.htm, päevakorrapunkt 13; programmitäiendite projektid http://www.struktuurifondid.ee/failid/RAK_programmitaiend.pdf )
2. Arengukava “Tartumaa 2000+”
3. Baltic Cultural Tourism Policy Paper (Balti riikide kultuuriturismi arengukava). Estonian, Latvian and Lithuanian National Commissions for UNESCO. 2001–2003 (06.05.2003)
4. Lõuna-Eesti turismikonverents “Teemaparkide arendamine Lõuna-Eestis”, 08.11.2001: Atraktsioonid, teemapargid, suurüritused. Väike nõuandevihik. Koostajad Ellen Aunin ja Marika Kool. –www.southestonia.info/Trükised;
5. Via Hanseatica arenguvööndi arendusprojekt Eestis. – www.southestonia.info/Trükised; 
6. Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. – www.southestonia.info/Trükised
7. Irja Alakivi. Uusi võimalusi ja väljakutseid loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks linnades. Näiteid Põhjamaadest, võimalikke arengusuundumusi Eestis. – Forseliuse Sõnumid, 9, 2002. Lk 55–58

 

II. Eesti kirjakeele lugu
8. Wastne Testament 1686. Konverentsi ettekanded, 26.–27. aprill 1996. Juubelipäevad said teoks. Conference Reports 26–27 April 1996. – B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised nr 2. 1996
9. Tiit Hennoste. Eesti keele sotsioperioodid. – Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Tartu, 1997. Lk 45–66

 

III. Eestikeelne kool
10. Nõupidamine Eesti talurahvakooli muuseumi küsimuses, 20.05.1987 [Otsuse tekst. Eesti Raadio valge saal. Korraldajad: Eesti Raadio toimetajad Leho Männiksoo ja Reet Made]; 
11. Eesti Põllumajandusmuuseumi kiri 15.12.1988 nr 20/739 “[Muuseumi filiaali] Eesti Talurahvakooli Muuseumi finantseerimine”. Lisa 1 “Eesti Talurahvakooli Muuseumi 1989–91 aastate eelarve (aastate lõikes)”; 
12. Eesti kool – juured ja tänapäev. Konverentsi ettekanded, 28.–29. august 1998. Eesti koolivõrgu 310. aastapäeva tähistamisest. Conference Reports 28.–29. August 1998. – B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised nr 3. 2000; Hariduskonverentsi “Eesti kool – juured ja tänapäev” kooliajaloo ja rahvusliku kasvatuse sektsiooni soovitused. – Forseliuse Sõnumid, 6, 1999. Lk 7–8. 
13. Lembit Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. 1997; 
14. Lembit Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. II. Kaheksateistkümnes sajand. 1999;
15. Lembit Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). 1999.
16. Eesti rahvakoolide seadused 18. ja 19. sajandil. Õppevahend. Koostanud Lembit Andresen. 1988. (1. trükk: 1973) 
17. Eesti kooli ajalugu neljas köites. Kaugemast minevikust tänapäevani. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen. Tegevtoimetaja E. Laul. 1989. 
18. Ferdinand Eisen. Eesti rahvakool ja eesti ajakirjanduse osa eesti rahvuse kujunemisel. – Forseliuse Sõnumid, 1, 1995. Lk 3-11–3-16 [Käsitleb ka muusikaõpetust rahvakoolides].
19. Madis Linnamägi. Kõik algab koolist. 1987 [Eesti talurahvakooli käsitlev voldik]
20. Helmut Piirimäe. The cultural interconnections of the educational activity of Bengt Gottfried Forselius. – Die schwedischen Ostseeprovinzen ESTLAND UND LIVLAND im 16.–18. Jahrhundert. Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 11, 1993
21. Peeter Olesk hariduse ajaloo muuseumidest. [Intervjuu] – Forseliuse Sõnumid, 6, 1999. Lk 29–30.
22. Lembit Andresen. Jan Amos Komenský – teadusliku pedagoogika rajaja. – Akadeemia, 12, 1992.
23. Homage to J. A. Comenius [pühendusteos õpetlase 400. sünniaastapäevaks]. 1991. 363 lk. Toimetanud Jaroslava Pešková, Josef Cach, Michal Svatoš. Kirjastanud Univerzita Karlova (Praha).
24. Konverentsi “Comenius’ Heritage and Education of Man for the 21st Century” (Comeniuse pärand ja 21. sajandi inimese kasvatus) materjalid. Praha, 23.–27. märts 1992 [J. A. Comeniuse 400. sünniaastapäevale pühendatud kuue sektsiooniga konverents] 
25. 300 aastat pedagoogikaharidust Eestis. Konverentsi ettekanded. 1984. Koostanud ajalookand. Endel Laul
26. Les Amis de la Mére Poule [The Friends of Mother Chicken, Assotsiatsioon “Kanaema sõbrad”]; Musée de la Mére Poule [Museum of Mother Chicken], Schepdaal, Belgia; Institut Jules-Destrée. – www.galligalaxy.org

 

IV. Eesti koorilaulukultuur
27. Rudolf Põldmäe. Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. 1969
28. Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse muusikalisest tegevusest meie maal. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis 
29. Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti). 1730–1743. Suomen Kirkkohistoiallisen Seuran Toimituksia 169. 1995; 2. trükk: Logos. 1995 [Resümee inglise ja saksa keeles]
Voldemar Ilja.Vennastekoguduse (herrnhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti). 1750–1765. Logos. 2005

 

V. Mitteformaalne haridus ja noorsootöö
30. COUNCIL OF EUROPE, COMMITTEE OF MINISTERS. Recommendation Rec (2003)8 of the Committee of Ministers to member states on the promotion and recognition of non-formal education/learning of young people (Adopted by the Committee of Ministers on 30 April 2003 at the 838th meeting of the Ministers’ Deputies)
31. Mitteformaalse hariduse konverents “Ka mitteformaalne on väärtus”. Tallinn, 29.09.2003. 
Vt ka: Virtual community discussion forums on topics relevant for non-formal learning –http://cedefop.communityzero.com; European Youth Forum reports on non-formal learning –http://www.youthforum.org; 2003 Lifelong Learning Eurobarometer – http://www.trainingvillage.qr (ETV) orhttp://cedefop.eu.int; SALTO – http://www.salto-youth.net; Euroopa Noored Eesti Büroo –http://www.euroopa.noored.ee

 

VI. Varia: informatsioon, partnerid, eeskujud 
32. Martin Pau. Tartumaa muuseum tahab ehitada maakonda tutvustava ökomuuseumi; 
Merike Toomas. Kultuuripärandi mõiste avardub. – Tartu Postimees, 02.03.2004.
33. SA Virumaa Muuseumid. – http://www.viru-muuseumid.ee/sihtasutusest.ph?sisu=s1.
34. Ühiskondliku leppe maaelu foorumi seisukohad, 27.10.2004. – Maaelu foorum. 2004. 40 lk. © Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
35. Kaarli kirik ja kogudus. Tallinn, 1997. [Vt ka www.eelk.ee/tallinna.kaarli]
36. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus. – www.erkas.ee.
37. Rootsi institutsioonid ja seltsid: 
Svenska Institutet (Rootsi Instituut), Föreningen Norden, Svenska Historiska Föreningen, Svenska Museiföreningen, Sveriges Hembygdsförbund, Sällskapet för 1700-talets studier

Koostatud: 23.10.2003 
Käsitletud nõupidamistel: 13.11.2003, 17.11.2004 ja konverentsil: 22.–23.04.2005 
Avaldatud: Forseliuse Sõnumid, 11, 2004