Uudised

Sillaotsa Põhikool 245

Õnnitleme  aastapäeva puhul! Soovime jätkuvat indu hariduselu edendamisel ja tuleviku kooli kujundamisel – „haridus on varjatud varandus“ (UNESCO)!

Eestikeelne kool on meie väikerahva identiteedi kujundaja ja hoidja, eestluse kandja läbi ajalootormide. Kooli ajalugu on osaks eesti rahva haridusloost. Täname teid, et peate oma ajaloost lugu!

Ühiskonnateadliku Eesti hariduselu tegevustik aastail 2011–2013  on pühendatud Rootsi ajal alguse saanud eestikeelse kooli 325. aastapäevale – juba jaanuaris osales B. G. Forseliuse Seltsi esindaja ametliku delegatsiooni koosseisus Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidil Rootsi Kuningriiki.

 *   *   *

B. G. Forseliuse Seltsi segakoori kontserdid: 06.12.11 kell 19 Tartu Katoliku Kirikus,

                                                                       11.12.11 kell 15 Alatskivi lossis.

Dirigent Tiiu Millistfer, kontsertmeister Inna Samuilov, koormeister Sven Aller. Kontserdid on tasuta. Vt ka seltsi rubriiki CHORUS FORSELIANUS ja http://www.hot.ee/fss.

*   *   *

 Konverents EHE 2011 "Ettepanekud hariduse edendamiseks – PISA konverents"

käsitles 4. oktoobril 2011 Tartu Ülikooli aulas PISA analüüse ja võttis vastu deklaratsiooni, mis soovitab luua DIDAKTIKAKESKUSI, http://www.pedagogicum.ut.ee/et/uudised/_4.

Selts koos partneritega on analoogselt soovitanud AVASTUSÕPPE KESKUSTE loomist, vt veebi rubriikides "Teadusharidus, avastusõpe" ja "Avastusõppe keskus".

*   *   *

HEAD ÕPETAJATE PÄEVA!

Eestikeelse kooli 325. aastal soovime kõigile pedagoogidele rõõmsameelsust, mõttejulgust ja vaibumatut tahet metoodiliste tarkuste rakendamisel, et kõigil lastel kõigis koolides saaksid nende võimed avaneda ja täies mahus välja kujuneda.

Tänases Euroopa pedagoogikas valitseb otsustajate väheteadlikkuse tõttu veel 19. sajandi metoodika (vt PISA juhi artiklit või www.forselius.ee rubriigis "Teadusharidus, avastusõpe  > Andreas Schleicher").

Ka Eestil on vaja Rootsi ja Prantsusmaa eeskujul totaalselt, mitte ainult entusiastide püüdlusena või projektipõhiselt, rakendada avastusõpet ja uurivat õppetööd.

Lähemal ajal saab teoks mõttekoda, kes esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua Avastusõppe Keskus, näitamaks pilootinsitutsioonina kuidas evitada 21. sajandile sobivaid õppemeetodeid  ja luua lapsesõbralik ühiskond.

Head kolleegid, püüdleme selle poole, et Eesti saaks 2018. aastal väärikalt tähistada riigi 100. sünnipäeva ja olla Euroopa Liidu vaimuvärske eesistujamaa!

05. oktoobril 2011,         

 *   *   *

Eesti riik on eesti keele ja kultuuri kaitse all

Mati Hint

Tartu Linnavalitsus

Tartu Kunstimuuseum

Jaan Poska Gümnaasium

1. oktoobril 2011

Ärakiri:

Riigikogu

Eesti Vabariigi Valitsus

Tartu Rahu Kunstikeskuse asutamise vajadus ja võimalus

Toompea Haridusseminari ettepanek

Viimastel nädalatel on avalikkuse ette kerkinud ühe rahvuskultuuri kandja - Tartu Kunstimuuseumi staatus ja saatus. Muuseumi idee sai alguse kunstiühingu “Pallas” kahekümnenda aastapäeva tähistamisel. Tartu rahu kaudu kindlustatud omariikluses rohkesti täienenud kunstilooming vajas nii hoidu kui näituseruume. Tänaseks on sellest asutusest saanud üks Tartu sümboleid, mida tuleb austada ja hoida. Ometi Tartu rahu sõlmimise hoone Vanemuise 35 (varasem Aia 39) on suursündmuse ja pühapaiga tähenduses avalikkuse jaoks siiani sisustamata ja kasutamata.

Võlga Vabadussõja kangelaste ja rahutegijate ees saaks vähendada Tartu Rahu Kunstikeskuse asutamisega Tartu rahu hoones Tartu Linnavalitsuse korraldamisel koos Tartu Kunstimuuseumi ja Jaan Poska Gümnaasiumiga. Tuleb  hinnata eksponeerimiseks Vabadussõja ja rahulepingu temaatilist kunstivara, kavandada Keskuse tegevus ja ülesanded ja see kõik ellu viia rahvusvahelisel tasemel. Loomulikult tuleb seda teha koostöös valitsusasutuste,  kõrgkoolide  ja aateühendustega selle nimel, et Tartu rahu omaaegne  missioon – sõjameelsete suurriikide vahel teostada rahupoliitikat - saaks elavaks ja endastmõistetavaks uutele põlvkondadele omal maal ja maailmas.  Usume, et selline raske ülesanne on siiski meelepärane ja vastuvõetav nii Tartu linnale, Tartu Kunstimuuseumile kui Jaan Poska Gümnaasiumile.

Kahtlemata võivad osapooltel olla hästi argumenteeritud vastuväited, aga neid peaks ühendama  tänuvõlg rahutoojate ees ja julgustuseks oleks sadu kordi kulukamate ja keerulisemate projektide algatamine Eestis, eriti  euroala liikmesriikide toetamise otsused. Aeg on asjaosalistel eesotsas Tartu Linnavalitsusega  koguneda, vaielda läbi võimalused. Mitte komistades takistustele tuleb alustada Tartu Rahu Kunstikeskuse loomisega Tartu rahu hoones. Seda on vaja nii meile endile kui Tartu rahu sõnumi viimiseks maailma läbi kunstiloomingu.

Lugupidamise ja heade soovidega,

Toompea Haridusseminari liikmed:

Rein Einasto,  Rein Hallik, Maris Lend, Madis Linnamägi, Kalju Luts, Arvo-Eerik Naelapea,   Toivo Roosimaa, Sulev Roosma, Arvo Sirendi, Valter Sääsk, Tõnis Tõnisson, Jaak Uibu, Ülo Vooglaid, Eino Väärtnõu

*   *   *

Forseliuse noorte XXII SUVEKOOL, 23.-25.09.2011, LÜGANUSE KESKKOOL

Suvekool Lüganuse Keskkoolis Ida-Virumaal oli väga huvitav, sisutihe, hariv ja avastav. Südamlik tänu korraldajatele: Tõnu Lont (direktor), Tiina Sai (õppealajuhataja), Viive Olt (suvekooli juhataja) jt suvekooli kava koostajad ja läbiviijad ! Suur tänu ka bussijuht Meelis Udsole (OÜ Ringsõidud) meeldiva reisi eest!

Osalejaid koos korraldajatega oli 54 isikut 10 koolist.

Suvekooli aja ühitasime Euroopa teadlaste ööga, samal ajal avati ka Eesti teadusaasta 2011-2012,

http://www2.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=408, http://www.tlu.ee/?CatID=5679&LangID=1.

Suvekooli retrokava on loetav veebi www.forselius.ee rubriigis "XXII suvekool".

*   *   *

Väga kurb uudis: meie hea sõber Stockholmi läänivanem hr Per Unckel on lahkunud,

www.dn.se/nyheter/per-unckel-ar-dod.

Ta esines ettekandega konverentsil "Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku, 08.04.2011, HTM-i saal,  ettekanne on seltsi veebil rubriigis "Eestikeelne kool 325".

Selts tunnustas Per Unckeli tööd 1. järgu medaliga Suur Kuldtukat.

Balti Arengufoorumi infokiri kajastab pikemalt tema lahkumist, http://www.bdforum.org/in-memory-of-per-unckel/

*   *   *

„Eesti laulab!“ – taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistamine Stockholmi Peetri kirikus

Suurde ja uhkesse Peetri kirikusse, Upplandsgatan 12, kogunes 20. augustil kella 12-ks arvukalt rootslasi ja eestlasi. Avasõnad lausus Rootsi Eestlaste Liidu esimees Jaak Akker, palve luges praost Ingo Tiit Jaagu. Eesti Vabariigi Suursaatkonna asejuht Marje Luup pidas peokõne, millesse oli põimitud tema enda noorpõlve mälestusi taasiseseisvumise ajast. Lauldi Rootsi ja Eesti hümne, kõned esitati ka rootsi keeles.

Kirikus esines Tartust kohale tulnud B. G. Forseliuse Seltsi Segakoor, esitades südamessemineva valiku eesti koorimuusikast läbi aegade. Kontserdil kõlas 16 ilusat laulu, sealhulgas Aleksander Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“, Miina Härma „Tuljak“, Rein Rannapi „Rahu“ ja viimasel ajal eestlaste lemmikuks saanud Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“. Koori dirigendiks on Tiiu Millistfer ja kontsertmeistriks Inna Samuilov. B. G. Forseliuse Seltsi Segakoor asutati 15. septembril 2009 seltsi ja dirigent Tiiu Millistferi algatusel.

Üritus jätkus seltskondlikus meeleolus Stockholmi Eesti Majas. Siin avati Tartu Mänguasjamuuseumi

näitus „Kohvritäis lapsepõlvelugusid“, toimus loterii ja näidati dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“.

B. G. Forseliuse Selts tegeleb Eesti koolihariduse edendamisega ja käesoleval aastal tähistatakse „heal rootsi ajal“ asutatud eestikeelse kooli 325. aastapäeva. Eesti Majas tänas B. G. Forseliuse Selts taas eestluse kandjaid Rootsi Kuningriigis tunnustusvahenditega LAUREA FORSELIANA, seekord koorilaulu valdkonnas:

– Eesti koorilaulu 200. aastapäeva medal: Stockholmi Eesti Segakoor (SES);

Sirle Kõrvits, Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi osakonna esimees;

– 1. järgu medal „Suur Kuldtukat":        Toomas Tuulse, helilooja, SESi dirigent;

– medal „Wastne Testament 1686“:      Kaspar Kõrvits, SESi dirigent;

– Ignatsi Jaagu medal:                           Epp Jaansoo, SESi dirigent.

Seltsi segakoor laulis tagasiteel ka mootorlaeva „Victoria I“ laval, kuulajad tänasid vägeva aplausiga.

P.S. Reisifotosid on veebil http://www.hot.ee/f/fss/ (osa on avalikud).

Teate koostasid Kärt ja Margot Sepp, B. G. Forseliuse Seltsi noortejuhatuse liikmed

Lisainfo: Madis Linnamägi, GSM +372 509 8647, madis@forselius.ee

*   *   *

KOOLIDE "EDETABEL?"

Haridus- ja Teadusministeeriumi eksamikeskus avaldas paber- ja online-väljaannetes taas koolide edetabelid, seekord võrrelduna 2010. aasta eksamisessiooniga, http://www.postimees.ee/export/riigieksamid/2011/.

Mikk Salu toob Postimehe 24. augusti kommentaaris "Kool ei loe" esile uurimusi ("The Elite Illusion: Achievment Effects at Boston and New York Exam School", Massachusetts Institute of Technology, ...), mis kinnitavad, et head eksamitulemused ei võrdu hea kooli ja hea õpetajaga, määrav on laste andekus. Nobelist James Heckman ütleb, et haridusinvesteeringute teravik tuleb suunata hoopiski eelkooliaega. Sest kui laps astub esimesse klassi, on juba väga vähe võimalusi midagi muuta, klassi suurusel, koolitugevusel ega ka õpetajate (väidetaval) kvaliteedil pole efekti.

Seda kinnitab ka Euroopa Liidu 6. raamprogrammi raames 12 riigis läbi viidud projekt POLLEN, sh Eestis (vt juhendaja prof Toomas Tenno artikleid "Forseliuse Sõnumites" jm) . Projekti POLLEN väjundina tehti Eestis võrdlusuuring esimestes klassides. Need lapsed, kes olid lasteaias suunatud avastusõppe metoodika järgi maailma avastanud, on mäekõrguselt üle neist, kes on sellest ilma jäänud/jäetud (vt Silja Kaur. Suunatud uurimusliku õppe avaldumine algklasside õpilastel. - Forseliuse Sõnumid 19, lk 47-50, pilditahvel "Suunatud uurimuslik õpe Pärnu Lasteaias "Mai", lk XIV; www.forselius.ee>Teadusharidus, avastuspedagoogika).

Ei ole õigustust jätkata aegunud, 21. sajandi infoühiskonnale ebasobivate pedagoogiliste meetoditega, alustada tulebki lasteaiast alias sünnist alates. Selts teeb peagi Vabariigi Valitsusele ja HTM-ile ettepaneku luua pilootinstitutsioon AVASTUSPEDAGOOGIKA KESKUS uute õpetajate ettevalmistamiseks, täiendõppe korraldamiseks ja koolilastele külastusgraafiku alusel teatud teemade läbiviimiseks - esialgu pole koolidel veel kogemusi ega ka materjalikeskusi 21. sajandile sobiva õppetöö jaoks.

Lapse eale sobivate meetodite kasutamisel õpilaskeskses õpikeskkonnas näitaksid koolide edetabelid ühtlasemat pilti, praegu on nn "?edetabelid?" selekteerimise nägu alias poliitilise ja majandusliku suutmatuse nägu - kaotajaks on Eesti riik ja rahvas, tema tulevik (Andreas Schleicher: kes laste pealt kokku hoiab, see vaesestub tulevikus ise).

Selles kontekstis on soovitav tutvuda OECD hariduse direktoraadi PISA-programmiga ja PISA juhi Andreas Schleicheri vaadetega. Veebi rubriigis "Teadusharidus, avastuspedagoogika" on tema kaastöö "Geld und Systementwicklung" õpetajate ajakirjale "Erziehung und Wissenschaft. Allgemeine Deutsche Lehrerzeitung", 5/2007, millele kõikjal  viidatakse, tsiteerides valusalt sõnastatud koolisüsteemi probleemi: "~21. sajandi noori õpetavad 20. sajandi haritusega õpetajad 19. sajandi koolisüsteemi järgi~" (Wenn wir die Kinder des 21. Jahrhunderts weiterhin von Lehrern mit einem Ausbildungsstand des 20. Jahrhunderts in einem Schulsystem unterrichten lassen, das im 19. Jahrhundert konzipiert wurde, ...).

*   *   *

Rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil

võistlesid keskkooliõpilased arvutiprogrammide koostamises. Võistlus toimus Tais kahel päeval, kummalgi päeval tuli viie tunni jooksul koostada programmid kolme žürii poolt ette valmistatud ülesande lahendamiseks. Hindamisel arvestati programmi korrektsust (st programmi leitud vastuste õigsust) ja efektiivsust (st programmi töötamise kiirust).

Eesti võistkonda kuulusid: Jaagup Repän (pronksmedal,  lõpetas kevadel Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi), Ants Remm (lõpetas kevadel Hugo Treffneri Gümnaasiumi), Ago Allikmaa (lõpetas kevadel Saku Gümnaasiumi), Karl-Aksel Puulmman (lõpetas kevadel Nõo Reaalgümnaasiumi).

Juhendasid Eesti informaatikaolümpiaadi žürii liikmed Ahto Truu ja Avo Muromägi. Lähemat infot võistluse kohta saab ürituse veebilehelt: http://ioi2011.or.th.

*   *   *

Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad

toimus 25.–29.07.2011 USA-s Pittsburghis . Eestit esindas meeskond koosseisus Eva-Lotta Käsper (Hugo Treffneri Gümnaasium, kuldmedal, üldarvestuses 2. koht), Sandra Schumann ja Ralf Ahi (Tallinna Reaalkool) ning Mihhail Afanasjev (Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium). Meeskonna juht oli Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu. Õnnitleme!

Individuaalvõistluse ülesanded olid USAs kõneldava indiaanikeele menomini verbimorfoloogiast,  fääri keele ortograafiast, Libeerias kõneldava vai keele sõnaühenditest, asteekide klassikalise keele nahuatli  liitsõnadest ja  ühest „tehiskeelest“ – triipkoodist.

Meeskondlik ülesanne käsitles sanskriti värsivormi seaduspärasusi.

*    *   *

Täname kõiki forseliuslasi, kes osalesid XI noorte tantsu- ja laulupeol MAA JA ILM ja andsid imetoredaid ja kauaks meeldejäävaid elamusi! ILUSAT SUVEPUHKUST! 

 *   *   *

Programmi ETTEVÕTLIK KOOL projektide konkursi auhinnagala, 12.05.2011, Jõhvi Kontserdimaja

Kallid entusiastid!

Väga meeldiv oli näha ja kuulda teie tööst Ida-Virumaa noorte loovuse ja ettevõtlikkuse edendamisel –olete innukalt tulemuslikku tööd teinud. Inimlaps avastab sünnist alates maailma, seepärast oli eriti meeldiv tõdeda, et tervelt 24-s lasteaias käib suunatud avastamistegevus.

Programm „Ettevõtlik kool” vastab Euroopa Komisjoni ekspertgrupi (esimees Prantsusmaa ekspeaminister Michel Rocard) aruande „Kaasaegne teadusharidus : uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku heaks” * soovitustele.

21. sajand kohustab meid kõiki uut pedagoogilist metoodikat rakendama, Eesti saaks tulevikus lausa eeskuju anda. Eriti 2018. a, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa ja Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Vabariigi Valitsus, Haridus- ja Teadusministeerium ning kohalikud omavalitsused peaksid nüüd õpetajatele andma palju rohkem võimalusi ja vabadust, nii majanduslikke kui korralduslikke, õppekava kõigi ainete loovaks edendamiseks, et uurivast õppetööst saaks totaalne pedagoogiline suunitlus.

Hariduspoliitiliste meetmete vajalikkusele viitasid ka 8. aprilli 2011 konverentsi ”Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku”, korraldajateks Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaal ja B. G. Forseliuse Selts, ettekanded.

Programmi „Ettevõtlik kool” koordinaator Kristi Ruusamäe tutvustas seal teie tööd – tore, et programmi rakendavad juba ka mõned Tartumaa koolid. Nii selle programmi kui kõigi teiste uuenduslike projektide head pedagoogilised kogemused vajavad igas aines ja igas koolitunnis kasutamist kasvava põlvkonna uurimis-, loomis- ja mõtlemisvõime nimel.

Konverentsil vaadati tagasi ka eestikeelse kooli 325-le tegevusaastale, kunstnikud lõid graafilisi taieseid „Eestikeelne kool 325”; mul on heameel programmijuhile üle anda Andrus Peegli kujundatud taies.

Õnnitleme kõiki projektide teostajaid ja juhendajaid, soovin jätkuvat entusiasmi ja koostööd programmi jätkamisel ja juurutamisel üle Eesti!

* Science education now : a renewed pedagogy for the future of Europe. Report to European Commission of the High Level Group on Science Education, 12.06.2007, http://ec.europa.eu/research/science-society/document_library/ pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf. Eesti keeles: www.forselius.ee>Tuleviku kool ja teadusharidus>Teadushariduse konverents>EurKom raport

B. G. Forseliuse Seltsi nimel tervitas Madis Linnamägi

*   *   *

RETRO: Eestikeelse kooli 325. aastapäevale pühendatud konverents

“Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku” toimus

8. aprillil 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis, Tartu, Munga 18

KAVA

10.30–11.00    Registreerimine. Tarvikud, "Eesti keele arengukava 2011–2017“, "Forseliuse Sõnumid" 19.

Näitus "B. G. Forseliuse Selts haridus- ja noorsootöös (1986–)1989–­2011"

Tervitused:    Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister

Madis Kanarbik, Rootsi Kuningriigi suursaatkonna aukonsul Tartus

Madis Linnamägi, B. G. Forseliuse Seltsi esimees

Ettekanded:

11.10–11.30    Muutudes rahvana kestma jääda. – Ingrid Rüütel, Eesti Kirjandusmuuseum

11.30–11.50    Eestikeelne kool 17. sajandil. – Aivar Põldvee, Eesti Keele Instituut / Ajaloo Instituut

11.50–12.05    Padise, Risti kirik ja kool. – Asta Pazuhanitš, Padise Põhikool

12.05–12.20    Christian Kelch (1657–1710) kooliharidusest Järvamaal. – Silva Kärner, Järva-Jaani Gümn.

12.20-12.45     Kohvipaus

12.45–13.00    Hariduslugu Eesti muuseumides. – Rain Soosaar, Valgamaa Muuseum

13.00–13.20    Eestikeelne koolivõrk läbi aja. – Veronika Varik, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

13.40–14.00    Hariduselust Skandinaavias. – Per Unckel, Stockholmi läänivanem

14.00–14.30    LÕUNA

14.30–14.40    Kas õpilased hindavad emakeelset kooliharidust? – Elsa Nagel, Tartu Forseliuse Gümn., 10. kl

4.40–15.00      Loov hariduselu  Kilingi-Nõmmel. – Mari Karon, Kilingi-Nõmme Gümnaasium

15.00–15.20    “Ettevõtlik kool” koostööna kogukonna liikmete vahel. – Kristi Ruusamäe, programmijuht

15.20–15.40    Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm. – Kaido Reivelt, Tartu Ülikooli Füüsika

Instituut / Eesti Füüsika Selts / Tartu Ülikooli Teaduskool

15.40–15.55    Luunja Vallavalitsuse vaateid üldhariduskoolist. – Aare Anderson, Luunja vallavanem

15.55–16.20    Emakeelne Piibel. – Jaan Bärenson, Eesti Piibliselts

Keeleperspektiivid ja eesti keele arengukava. – Jüri Valge, Haridus- ja Teadusminist., keeleosak.

16.20–16.40    Eesti lähema tuleviku haridus – võimalused ja väljakutsed. – Toomas Liivamägi, Haridus- ja

Teadusministeerium / B. G. Forseliuse Selts

Arutelu, autasustamine B. G. Forseliuse Seltsi tunnustusvahenditega LAUREA FORSELIANA

Graafiline taies “Eesti kool 325” koolidele, esinejatele, maavalitsustele

Moderaatorid: Peeter Sadam, Toomas Liivamägi, Madis Linnamägi

16.50               B. G. Forseliuse Seltsi segakoor “Chorus Forselianus” , dirigent Tiiu Millistfer

Haridus- ja Teadusministeerumi vastuvõtt  – kohvilaud, tort “Eesti kool 325”

NB! Ettekanded avaldame: B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised nr 5, 2011; ettekandeid paigutame ka veebi rubriiki "Eestikeelne kool 325", autoriga kooskõlastatult.

Konverentsi korraldasid:

Haridus- ja Teadusministeerium,  Toomas Liivamägi, 515 3274, toomas.liivamagi@gmail.com

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaal, Madis Kanarbik, 504 6570, madis.kanarbik@norden.ee

B. G. Forseliuse Seltsi juhatuse liikmed: Silva Kärner, 386 3386, 515 3638, renraks@gmail.com;

Enn Liba, 741 6248, 509 4276, enn@kambja.edu.ee;

Madis Linnamägi, 509 8647, madis@forselius.ee;

Tiiu Ojala, 5341 6654, tiiuojala@hot.ee;

Peeter Sadam, 517 2453, 437 2050, peeter@sjg.edu.ee;

nõunik Ülo Siimets, 735 0442, 526 6726, ulo.siimets@erm.ee  jt

NB! Lisainfot on veebi rubriigis Ringkirjad > Ringkiri 09.03.2011 ja allpool ▼:

EESTIKEELNE KOOL 325

Jan Amos Comeniuse (1592–1670, magister gentium - rahvaste õpetaja) õpetusest ja protestantlikust maailmavaatest juhindunud Rootsi Kuningriigi keskvalitsus ja Balti kubermangude valitsevad ringkonnad pidasid Piiblit peamiseks seaduste koguks. See kajastus kuningavalitsuse ja rüütelkondade seadusloomes. Protestantliku maailmavaate juurdumise huvides hakati tõlkima Piiblit ka kohalike rahvaste keelde, et igaüks saaks ise pühakirja lugeda.

Samal ajal valmistati koolmeistreid rahva lugema õpetamiseks ette. Liivimaal koolitas neid B. G. Forselius alates 1684. a-st. Piibli evangeelne osa, Wastne Testament ilmus 1686. a – see oli esimene läbinisti eestikeelne teos. Aastail 1686–1688 loodi eestikeelseid rahvakoole Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades – meist sai RAAMATURAHVAS.

Lugemisoskusega rahvana said eestlased paremini viljeleda seltsi- ja kultuurielu, osaleda kogukonna omavalitsuses, edendada põllumajandust, käsitööndust, …, … – said loomingulisemalt elada ja areneda.

Maailma antropoloogid tõendavad infotehnoloogia ja geneetika toel, et homo sapiens sai maailma valitsevaks inimliigiks, sest tõukas teised liigid konkurentsist välja tänu loomingulise kvaliteedi hüppelisele tõusule (Taanis koostatud ja eesti keelde tõlgitud ajakiri "Imeline teadus", 3/2011).

Oleme Euroopa maismaaosal väikseim rahvas, kellel on emakeelne kool lasteaiast kõrgkoolini. Kui loomingulisus on ja jääb määravaks elustandardiks, siis säilib ka eestlus, tema keel ja kultuur.

Seltsi missiooniks on Eesti hariduse ja kultuuri tunnetamine, mõtestamine ja edendamine läbi õpi-, õppe-, noorsoo- ja teadustegevuse, rahvusliku ja riikliku identiteedi hoidmine ja süvendamine, turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamine. Meil ei ole põhjust „kurssi” muuta, sest pidasime juba uuel ärkamisajal 300-aastaste koolide liikumises oluliseks hariduselu kaasajastamist ja uuendamist. Seltsi loomist ajendas rahvakooli 300. aastapäev, aga ka vastupanu venestamisele.

Nüüd, vabas Eestis tuleb 08. aprillil 2011 Haridus-ja Teadusministeeriumi saalis eestikeelse kooli 325. aastapäevale pühendatud üritus, konverents „Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku”. Osalevad Rootsi aega 1561–1721 ulatuva ajalooga alias piirkonna hariduselu järjepidevust kandvad koolid, maavalitsused. Ettekande "Muutudes rahvana kestma jääda" teeb pr Ingrid Rüütel, esineb Aivar Põldvee, kes kaitses 23.09.2010 Tartu Ülikoolis doktoritöö „Bengt Gottfried Forselius ja rahvahariduse lätted Eesti- ja Liivimaal”; http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/15267/4/poldvee_aivar.pdf. Külalisena esineb Stockholmi läänivanem hr Per Unckel.

Eestikeelse kooli 325. aastapäev oli üheks teemaks ka Vabariigi Presidendi riigivisiidil Rootsi Kuningriiki käesoleva aasta jaanuaris, üritused tulevad ka järgnevatel aastatel.

Eestikeelse kooli 325. aastal soovime hariduspoliitiliste meetmete jätkamist, mis kiirendavad üleminekut reproduktiivselt pedagoogikalt avastusõppele, võimaldavad loova ja kriitilise mõtlemise arengut

*   *   *

Vastseliina Gümnaasiumis oli 23. veebruaril õpilaskonverents, tähistamaks ühtlasi Eesti Vabariigi 93. aastapäeva. Direktor Neeme Lumi meenutas uhkusega, et gümnaasiumis on uurimuslikul tegevusel pikk traditsioon, ligikaudu 25 aastat.

Seltsi esindaja Madis Linnamägi sai tutvuda koolimajaga, mille sisustus ja kujundus on heaks tunnistuseks vallavalitsuse ja kollektiivi hoolest ja armastusest. Gümnaasium võimaldab õpilastel oma loovust arendada nii individuaalses uurimis- kui praktilises töös, kabinetid ja töökojad on masinate ja seadmetega hästi sisustatud. Neid käivad kasutamas ka naaberkoolide õpilased.

Eesti uue õppekava järgi peavad kõik gümnasistid edaspidi uurimusi koostama või praktilisi töid valmistama – Vastseliinas on hea jätkata ja uusi sihte seada.

Gümnasistid ja külalised Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist esitasid IX konverentsil sisukaid töid mitmest valdkonnast – haridus- ja kodulugu, ravimtaimed, tehnikasport, muusikud, poliitikud. Väiksemas saalis olid entusiastlikus tööhoos põhikooli I ja II astme õpilased, seal oli IV minikonverents "Eesti sportlased taliolümpiamängudel läbi aegade".

Teadushariduse päevale andis pidulikkust laul ja pillimäng, paljud noored käivad Vastseliina Muusikakoolis, mis tegutseb samas majas.

Konverentsipäeva lõpetamisel tänati uurijaid ja juhendajaid (Eve Kuljus, Annela Tohv, Küllike Nagel, Liia Mark, Külli Lendsaar). Ka B. G. Forseliuse Selts tunnustas:

Kerstin Uiboupin – medal “Suur Kuldtukat”, 2. klass; Merlyn Kund – tänukiri. Mõlemad on maakondlikel ja vabariiklikel konverentsidel gümnaasiumit esindanud.

Õppealajuhataja Küllike Nagel pälvis Ignatsi Jaagu medali, ta koordineerib gümnaasiumis uurimisalast tegevust ja juhendab õpilasi.

Arhiivides säilinu põhjal teame, et juba muinasajal käisid eestlased Euroopas õppimas, näiteks: Bård Eirik Hallesby Norheim. Nicholaus  Stavangerist – kuidas  ristiusk  tuli  Eestisse. – Forseliuse Sõnumid, 18, 2010, lk 3–14; ww.forselius.ee > Artikleid, arvamusi.

Säilikuid eestikeelse koolitöö kohta on 16. sajandist, regulaarsem õppetöö kuninglike seaduste järgi algas 17. sajandi lõpus. Esimesed B. G. Forseliuse kasvandikud läksid maarahvast õpetama 1686. a, rahvakoolide asutamine jätkus protestantliku ja pietistliku maailmavaate vaimus. 2011. aasta on seega eestikeelse kooli 325. aastapäeva tähistamise algusaasta. Avaüritus tuleb 8. aprillil 2011 Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis Tartus, juba 7. aprillil saab tutvuda Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õppekeskkonnaga ja kuulata ettekandeid. Õpilased saavad eestikeelse kooli tähtpäeva puhul kujundada graafilisi lehti, postmarke, meenemünte nii sellel kui järgnevatel aastatel – tunnustame häid ideid ja teostusi!

*   *   *

RIIGIVISIIT ROOTSI

Pressiteade, 21.01.2011

Nende Majesteetide Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia kutsel toimus Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiit Rootsi Kuningriiki 18.–20.01.2011. Diplomaatilise protokolli kohaselt on riigivisiit kahe riigi suhtlemise kõrgeim vorm, millel on palju protokollilisi komponente. Tänapäeval teevad riigijuhid keskmiselt 2–3 riigivisiiti aastas, ka vastu võetakse samapalju riigivisiite.

Eesti ja Läti alad olid 16.–18. sajandil Rootsi Kuningriigi koosseisus, see oli protestantliku ja humanitaarse mõtlemise võidukäigu aeg nii majandus-, haridus- kui ühiskondlikus elus. Uppsala Ülikool on Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana, 1632) emaülikool, aga kogu rahva elus sai pöördeliseks eestikeelse koolivõrgu loomine 1686. aastast alates. Haritud rahvana lõime imperialiste Vabadussõjas võites oma riigi, hoidsime okupatsiooni ajal alles oma kultuuri ja taastasime veretult riikliku iseseisvuse – „haridus on varjatud varandus”.

On kõnekas, et Tema Majesteet Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf käis Balti riikides riigivisiitidel kohe nende taasiseseisvumise järel: Eestis 22.–24.04.1992 president Arnold Rüütli kutsel; Lätis 09.–11.09.1992 president Anatolijs Gorbunovsi kutsel ja Leedus 15.–16.10.1992 president Vytautas Landsbergise kutsel. See oli sajanditepikkuse ühises kultuuriruumis jagatud ja omandatud väärtuste ilmekas peegeldus.

Kahe riigi koostöö viimase kahekümne aasta jooksul leidis äsjase visiidi kõigil kohtumistel ja üritustel väga veenvat kinnitust. Ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves väljendas seda akadeemilises loengus „The Baltic Littoral in the New Europe” Uppsala Ülikooli aulas, kuula http://media.medfarm.uu.se/flvplayer/balticlittoria.

Vabariigi Presidendi delegatsiooni koosseisus oli ametlik, saatev, pressi- ja äridelegatsioon. Kõigil meist, Vabariigi Presidendil, presidendiproual, ametliku ja äridelegatsiooni liikmetel ning ajakirjanikel olid tihedad, väga erinevaid kohtumisi, loenguid ja üritusi täis päevad. Pildid: http://pilt.delfi.ee/galleries/. Madis Linnamägi oli B. G. Forseliuse Seltsi (ja Toompea Haridusseminari) esindajana ametliku delegatsiooni liige nii ajaloolist tagapõhja kui tulevikku arvestades, lähiaastatel toimuvad eestikeelse koolivõrgu 325. aastapäevale pühendatud ja tulevikku vaatavad üritused märksõnade „kool” ja „loovus” all..

Uppsala Ülikooli kõrval oli võimalik külastada ka Rootsi Rahvuslikku Kaitsekolledžit, Stockholmi Eesti Kooli, Põhjala Lahingugruppi, riikliku elektrivõrgu Svenska Kraftnät peakontorit, Stockholmi Eesti Maja ja palju teisi institutsioone. Oli meeldiv tõdeda, et Eesti suurim ekspordipartner on Rootsi, et toimib koostöö küberjulgeoleku alal, areneb Baltimaade osalus Põhjala paljutahulises elektrivõrgus merekaablite kaudu üle Soome ja Leedu... Vaimustav oli kuulata Uppsala Ülikoolis loengut merelainete abil elektri tootmise perspektiividest, nemad jälle olid huvitatud Tartu tudengite uuringutest, sh peatselt ka kosmosesatelliidi abil, päikeselainete energia rakendamiseks jne.

Tuleb tõsiselt mõelda haridussüsteemi täiustamisele, et ei katkeks loovuse areng, mis algab juba inimese sünnist alates, aga saab tagasilööke põhikoolis. Sest õpetajate ettevalmistus, õppekeskkond ja õpikud vajavad pidevat kaasajastamist – ka PISA uuringute juht Andreas Schleicher viitab sellele, öeldes et ”kogu maailmas üritatakse 21. sajandi õpilasi õpetada 20. sajandil koolitatud õpetajatega, kes töötavad koolisüsteemis, mis paljuski järgib 19. sajandi põhimõtteid”.

Euroopa haridus- ja teadusjuhtide konverents oli 14. ja 15. jaanuarli 2011 Tartus, seadmaks sihte hariduse ja teaduse edendamisel, et haritus saaks meie kõigi olemuslikuks jooneks. Seepärast soovitab B. G. Forseliuse Selts laste loovust süstemaatiliselt edendava pilootinstitutsiooni COMENIUS-FORSELIUS loomist jätkata, eeskujuks Eestile ja Euroopale – Eesti on ju 2018. a Euroopa Liidu eesistujamaa.

Eesti ja Rootsi riiklikke teenetemärke annetati vähese avalikustamisega. Ka Forseliuse Seltsi esimees Madis Liknnamägi on nüüd Esimese klassi Kuningliku Põhjatähe ordeni rüütel ehk kavaler (Riddare av Kungl. Nordstjärneorden, första klassen). B. G. Forseliuse Selts annetas Eesti Instituudi vahendusel samuti oma teenetemärke teenekatele rootsieestlastest kultuuri- ja haridustegelastele: Mai Raud-Pähn (B. G. Forseliuse pronksmedal), Jaan Seim (Suur Kuldtukat, 1. klass), Reet Estra, Anne-Mari Asker-Badersten, Luule Vaks Maandi, Marje Tui (Ignatsi Jaagu medal).

Ka „Vanemuise“ majas tunnustati 21. jaanuaril uue tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ viie valdkonna raames loovaid ja kodanikutunnetusega tegijaid, http://www.eestimaaopib.ee/?q=ueldharidusasutuste-tunnustussuesteemi-eestimaa-opib-ja-taenab-2010a-auhinnad. Tunnustussüsteemi üleriigilises komisjonis oli ka B. G. Forseliuse Seltsi esindaja. Loovus olgu meie alaline prioriteet!

Lisainfo: www.president.ee, http://pilt.delfi.ee/galleries/;

www.royalcourt.se;

B. G. Forseliuse Selts, GSM 509 8647, madis@forselius.ee

*   *   *

Toredat aastavahetust, säravat teorõõmu uuel aastal 2011!

Jõulukaart ja rubriik "Raamaturahvas 325" viitavad eestikeelse koolivõrgu 325. aastapäevast 2011-2013-... ajendatud tegevuskava koostamisele, eesmärgiks Eesti kaasaja ja tuleviku kooli muutmine loovaks - vaid mitmekülgne haritus võimaldab Eestil ja eestlusel universumi aegruumirajal püsima jääda.

* *   *

Toredad aastapäevad olid:   23.10.2010 - Kehra Gümnaasium 160,

26.11.2010 - Järva-Jaani Gümnaasium 325,

27.11.2010 - Saue Gümnaasium 25.

.

Seltsi esindajad tunnustasid koolide, õpetajate ja hariduselu edendajate saavutusi!

*   *   *

Koori Jõulukontsert oli 21. detsembril 2010 kell 19 Tartu Peetri kirikus:

Forseliuse Seltsi segakoor „Chorus Forselianus” esines Krakówis

Krakovis toimus 2.  koorilaulufestival „Cracovia Music Festival”, 1.–3.10.2010. Osales üheksa koori üle Euroopa: Poolast, Eestist, Norrast (2), Küproselt, Itaaliast, Prantsusmaalt, Iirimaalt ja Valgevenest.

Poolat esindas väga kõrgetasemeline Johannes Paulus II nimelise Krakówi Teoloogia Akadeemia segakoor „Psalmodia”, www.psalmodia.pl.

Eestit esindas festivalil B. G. Forseliuse Seltsi segakoor „Chorus Forselianus”, dirigendiks suurte kogemustega pr Tiiu Millistfer, Tartu Forseliuse Gümnaasiumi direktriss. Koori kontsertmeister on pr Inna Samuilov. Ürituste raames laulis koor kahel kontserdil *:

a) avapäeval Pauliinide mungakloostri kirikus „Na Skałce” (kloostrikompleksi kuulub Poola kirjanike ja kunstnike panteon) ja

b) festivali teisel päeval Krakovi muusikakoolis.

Festivali teise päeva kontserdi avas „Chorus Forselianus”, kava koosnes 15-st eesti koorimuusika klassikasse kuuluvast palast, mis tutvustasid meie rikast kultuuripärandit ning leidsid festivalipubliku seas sooja vastuvõtu.

Meie segakoor "Chorus Forselianus" sai festivali korraldajalt MRF Music Festivals (Waldseestr. 2, D-76530 Baden-Baden, Saksamaa Liitvabariik,  www.mrf-musicfestivals.com) diplomi kategoorias „Choral Arts”.

Koori liikmed sõlmisid toredaid sõprussidemeid. Selts annetas kõigile kooridele ja festivali juhile mag. Peter Laskowskile eesti koorilaulu 200. aastapäeva medali ja diplomi (1994, graafik Tõnu Soo).

Prantsusmaa Douai linna poola kaevurite meeskoor „Chorale des Mineurs Polonais” annetas meile neli

CD-d: kolmel on oma koori laulude salvestused; üks CD kannab pealkirja „Do not be afraid!”, mille laulude esitajateks on „peace makers” – juudi, kristlikud ja moslemi koorid.

Lauljad ja koori fännid tutvusid Krakovi ja tema ümbruskonna vaatamisväärsustega, käisid ekskursioonidel Krakovi unikaalses vanalinnas (kuulub UNESCO kultuuripärandi nimistusse), juudilinnaosas jm. Ühiselt külastati samuti UNESCO kultuuripärandi nimistus olevat 700-aastast Wieliczka soolakaevandust (turismiobjekt juba 1774. a-st! Kuni 135 m sügavusel maa all asuvate objektide seas on Püha Kinga kabel (101 m maapinnast), kontsertsaal, sanatoorium, kivisoolast skulptuurid igal pool , …). Ungari kuningliku päritoluga Kinga (Kunigunde, 1234–1292) on Poola ja Leedu patroon, ta kuulutati õndsaks 1690. a ja paavst Johannes Paulus II kuulutas ta pühakuks 1999. a. "Chorus Forselianus" võttis ka Püha Kinga kabelis laulu üles – rahvas tänas aplausiga.

Eesti Kultuurkapital toetas festivalil osalemist (leping S07-10/0815L) – südamlik tänu! Alles aasta jagu tegutsenud koor omandas reisil palju väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, käivad ettevalmistused uuteks kontsertideks ja reisideks – koorilaul ja laulupeod on meie rahvusliku identiteedi kandjaks, mida on tunnustanud ka UNESCO: Baltimaade laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO vaimse kultuuri nimekirjas (The Baltic Song and Dance Celebrations. Inscribed in 2008 on the Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity (originally proclaimed 07.11.2003)..

Pressiteate koostasid Jan Willemson ja Madis Linnamägi